Skip to main content

Looduseuurimine

9 Mikro- ja megamaailm[30(lk 36–38)]

9.1 Aine ehituse alused

9.1.1 Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:

  1. kirjeldab aine olekuid mikrotasandil (13-1, 17-1);

  2. võrdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid (17: 7-10, 18-3);

  3. kasutab mõisteid küllastunud aur, absoluutne niiskus, suhteline niiskus ja kastepunkt ning seostab neid ilmastikunähtustega (18-4);

  4. selgitab mõisteid pindpinevus, märgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias toimuvate nähtustega (13-13);

  5. kirjeldab aine olekuid, kasutades õigesti mõisteid faas ja faasisiire (13-1, 17-1);

  6. seletab faasisiirdeid erinevatel rõhkudel ja temperatuuridel.

13: 1, 13 17: 1, 7-10 18: 3, 4

9.1.2 Õppesisu

Aine olekud, nende sarnasused ja erinevused (13-1, 17-1). Aine olekud mikrotasemel (17-1). Molekulaarjõud. Reaalgaas (18-3). Veeaur õhus (18-4). Õhuniiskus (18-4). Küllastunud ja küllastumata aur (18-4). Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt (18-4). Ilmastikunähtused. Pindpinevus (13-13). Märgamine ja kapillaarsus, nende ilmnemine looduses (13-13). Faasisiirded ning siirdesoojused (18-3, 19-5, 19-10).

13: 1, 13 17: 1 18: 3-4 19: 5, 10

13: 1, 13 17: 1, 7-10 18: 3-4 19: 5, 10

9.1.3 Põhimõisted

aine olek (13-1), gaas (17: 6-10, 18), vedelik (13, 17-1), kondensaine (40: 5-11), tahkis (13-1, 40: 5-7), reaalgaas (18-3), küllastunud aur (18-4), absoluutne ja suhteline niiskus (18-4), kastepunkt (18-4), faas ja faasisiire (13-1, 17-1)

p: 10.13, 13.11-13.12, 14.5, 29.3, 29.5 r: 13.1, 13.13, 17.1, 18.3-18.4, 19.5, 40.5

13 17: 1, 6-10 18: 3, 4 19: 5, 10 40: 5-11

9.1.4 Praktiline tegevus

  1. Sulamistemperatuuri määramine (19-5);

  2. jahutussegude võrdlemine (19-10);

  3. keemistemperatuuri sõltuvuse määramine sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist;

  4. õhuniiskuse mõõtmine (18-4);

  5. pindpinevuse uurimine (13-13);

  6. seebivee omaduste uurimine (13-13).

13 17: 1, 6-10 18: 3, 4 19: 5, 10 40: 5-11

9.2 Mikromaailma füüsika

9.2.1 Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:

  1. nimetab välis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid;

  2. kasutab leiulaine mõistet mikromaailma nähtusi kirjeldades;

  3. kirjeldab elektronide difraktsiooni (37-7);

  4. nimetab füüsikaliste suuruste paare, mille vahel valitseb määramatusseos;

  5. analüüsib eriseoseenergia ja massiarvu sõltuvuse graafikut (40: 1-3);

  6. teab, et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m c2;

  7. kirjeldab tuumade lõhustumise ja sünteesi reaktsioone (42: 3-4);

  8. seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob näiteid selle meetodi rakendamise kohta (41-10);

  9. seletab tuumareaktorite üldist tööpõhimõtet ning analüüsib tuumaenergeetika eeliseid ja sellega seonduvaid ohte (42: 3-4);

  10. teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid, analüüsib ioniseeriva kiirguse mõju elusorganismidele ning pakub võimalusi kiirgusohu vähendamiseks (42-5).

13 17: 1, 6-10 18: 3, 4 19: 5, 10 37: 7 40 41: 10-11 42: 3-5

9.2.2 Õppesisu

Välis- ja sisefotoefekt. Aatomimudelid. Osakeste leiulained. Kvantmehaanika (38-40). Elektronide difraktsioon (37-7). Määramatusseos. Aatomi kvantarvud (37-11, 39: 1, 4, 40-4). Aatomituum. Massidefekt. Seoseenergia (40: 1, 3). Eriseoseenergia. Massi ja energia samaväärsus. Tuumareaktsioonid (42-1). Tuumaenergeetika ja tuumarelv (42: 1, 4). Radioaktiivsus (41: 3). Poolestusaeg (41-8). Radioaktiivne dateerimine (41-10). Ioniseerivad kiirgused ja nende toimed (42-5). Kiirguskaitse.

13 17: 1, 6-10 18: 3, 4 19: 5, 10 37: 7, 11-12 38 39 40 41: 1-3, 8-11 42: 1-5

9.2.3 Põhimõisted

välis- ja sisefotoefekt, kvantarv (37: 1, 11, 38-8, 39-1, 40-4), energiatase (38-8), kvantmehaanika (38-39), määramatusseos, eriseoseenergia, tuumaenergeetika (42), tuumarelv (42-4), radioaktiivsus (41-3), poolestusaeg (41-8), radioaktiivne dateerimine (41-10), ioniseeriv kiirgus (42-5), kiirguskaitse

27.2-27.3, 27-12, 28.1, 28.3, 28.5-28.6, 30.2-30.3, 30.8-30.9, 30.11, 31

13 17: 1, 6-10 18: 3, 4 19: 5, 10 37: 1, 7, 11-12 38 39 40 41: 1-3, 8-11 42

9.2.4 Praktiline tegevus

  1. tutvumine fotoefektiga;

  2. kiirgusfooni mõõtmine (42-6);

  3. udukambri valmistamine.

13 17: 1, 6-10 18: 3, 4 19: 5, 10 37: 1, 7, 11-12 38 39 40 41: 1-3, 8-11 42

9.3 Megamaailma füüsika

9.3.1 Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:

  1. teab, et info maailmaruumist jõuab meieni elektromagnetlainetena; nimetab ning eristab maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid;

  2. võrdleb Päikesesüsteemi põhiliste koostisosade mõõtmeid ja liikumisviisi: Päike, planeedid, kaaslased, asteroidid, väikeplaneedid, komeedid, meteoorkehad;

  3. kirjeldab tähti, nende evolutsiooni ja planeedisüsteemide tekkimist (44: 1-2);

  4. kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni (44-1);

  5. kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria põhjal (43-11).

13 17: 1, 6-10 18: 3, 4 19: 5, 10 37: 1, 7, 11-12 38 39 40 41: 1-3, 8-11 42 43: 11-12 44: 1-2

9.3.2 Õppesisu

Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng (33-8). Tähtkujud. Maa ja Kuu perioodiline liikumine aja arvestuse alusena. Kalender. Päikesesüsteemi koostis, ehitus ning tekkimise hüpoteesid. Päike ja teised tähed (44-1). Tähtede evolutsioon (44-2). Galaktikad (44-1). Linnutee galaktika (44-1). Universumi struktuur. Universumi evolutsioon.

13 17: 1, 6-10 18: 3, 4 19: 5, 10 33: 8 37: 1, 7, 11-12 38 39 40 41: 1-3, 8-11 42 43: 11-12 44: 1-2

9.3.3 Põhimõisted

observatoorium, teleskoop (33-8), kosmoseteleskoop, Päikesesüsteem, planeet (6-5), planeedikaaslane, tehiskaaslane (6-4), asteroid, komeet, väikeplaneet, meteoorkeha, täht (44-1), galaktika (44-1), Linnutee (44-1), kosmoloogia (44)

5.8, 7.10, 25.4, 25.8, 31.3, 32.11, 33

6: 4, 5 13 17: 1, 6-10 18: 1-4 19: 5, 10 33: 1-8 37 38 39 40 41: 1-3, 8-11 42 43: 11-12 44

9.3.4 Praktilised tööd

  1. Erinevate taevakehade vaatlemine (6-5);

  2. päikesekella valmistamine.

9.4 Kalender Edu Valemis

9.4.1 2023-09-07

Aine faasid.

Tihedus ja erikaal.

Eesmärk: Oskus kirjeldada aine olekuid mikrotasandil.

Õppesisu: Aine olekud, nende sarnasused ja erinevused.

Põhimõisted: aine olek, gaas, vedelik.

Kava:

  1. Tutvustus.

  2. Ajurünnak õpitu kohta.

  3. Arutelu aine faaside üle[9].

  4. Arutelu tiheduse ja erikaalu üle koos arvutusülesande lahendamisega[37(lk 261–262)].

  5. Arutelu voolavates ainetes oleva rõhu üle koos arvutusülesande lahendamisega[37(lk 262)].

Kontaktsessiooniväline teemakohane tegevus järgmise kontaktsessiooni alguseni: Kui veel pole, siis soetada A4-vormingus ruuduline kaustik või sellised lehed ja köitja, et sinna luua konspekt. Kõik seekord ülestäheldatu sinna konspekti ümber kirjutada! Kui veel pole, siis ka soetada eri värvi füüsilised kirjutusvahendid ja geomeetriavahendid! Lugeda, vaadata ja kuulata üle kontaktsessioonis viidatud teave! Lahendada[37], lk 285-286 õpikust ülesanded 1, 3, 5, 7.

9.4.2 2023-09-07

Jätkasime eelmise sessiooni tegevusi.

9.4.3 2023-09-14

Rõhk voolavates ainetes.

Atmosfäärirõhk ja manomeetriline rõhk.

Kava:

  1. Arutelu voolavates ainetes oleva rõhu üle koos arvutusülesannete lahendamisega[3(lk 367–370)].

9.4.4 2023-09-21

Kava:

  1. Näidata, kuidas integratsiooni kasutada füüsikas!

  2. Teeme läbi näite 13-4 uuesti[3(lk 369)]. Akvaariumiülesande valemi tuletamiseni.

9.4.5 2023-09-21

Kava:

  1. Jätkame arutelu koos analüütikaga voolavate ainete rõhu teemas[3(lk 370)]. Poole atmosfääri kõrgust ei hakanud veel arvutama.

Kontaktsessiooniväline teemakohane tegevus järgmise kontaktsessiooni alguseni: Lahendada[3], lk 392 ülesanded 1, 3 ja 5!

9.4.6 2023-9-28

Kava:

  1. Jätkasime arutelu koos analüütikaga voolavate ainete rõhu teemas[3(lk 370)]. Jätkasime näitest 13-5.

  2. Arutelu atmosfäärilise ja manomeetrilise rõhu üle koos kontseptuaalse näitega[3(lk 371)].

  3. Arutelu Pascali printsiibi üle[3(lk 371–372)].

  4. Rõhu mõõtmine; mõõdikud ja baromeeter[37(lk 266–267)].

  5. Kõrrega joomise demonstratsioon.

Selgitasin elavhõbedasamba näiteni. Lasin neil arvutada, kui kõrge on normaalrõhul elavhõbedasammas. Nad ei jõudnud välja arvutada.

9.4.7 2023-9-28

Kava:

  1. Ujuvus ja Archimedese põhimõte[37(lk 268–272)]. Õpilasel tekkis küsimus, et kuidas siiski näites 13-8 ämbrid sisuga ühepalju kaaluvad ja leidsin seletuse[88].

Jõudsin püstitada ülesande 13-9. Jätsin iseseisvaks lahendamiseks.

9.4.8 2023-10-5

Hoopis viienda taseme õpilased õpetasid midagi ja mind juhatati sööma.

9.4.9 2023-10-5

Kava:

  1. Elavhõbedaga õhurõhu mõõtmise video kogemine[89].

  2. Harku õhurõhuga tutvumine[90].

  3. Ujuvus ja Archimedese põhimõte[37(lk 268–272)]. Jätkasime ülesandest 13-9, mis jäi õpilastele iseseisvaks lahendamiseks, ja jõudsime lõpuni. Rääkisin ka Archimedese avastusest vannis.

9.4.10 2023-10-12

Kava:

  1. Õpilasel tekkis küsimus, et kuidas siiski näites 13-8 ämbrid sisuga ühepalju kaaluvad ja leidsin seletuse[88].

  2. Ujuvus ja Archimedese põhimõte[3(lk 376–378),37(lk 268–272)]. Jätkame näitest 13-10.

  3. Liikuvad vedelikud; voolukiirus ja järjepidevuse võrrand[3(lk 378–380)].

  4. Bernoulli võrrand[3(lk 380–382)].

Kontaktsessiooniväline teemakohane tegevus järgmise kontaktsessiooni alguseni: Lahendada[3], lk 392-393 ülesanded 7, 9, 11, 13, 15, 17, 19, 21, 23 ja 25!

9.5 Kalender Kohila Gümnaasiumis

9.5.1 2023-09-04

Aine faasid.

Tihedus ja erikaal.

Eesmärk: Oskus kirjeldada aine olekuid mikrotasandil.

Õppesisu: Aine olekud, nende sarnasused ja erinevused.

Põhimõisted: aine olek, gaas, vedelik.

Kava:

  1. Tutvustus.

  2. Ajurünnak õpitu kohta.

  3. Arutelu aine faaside üle[9].

  4. Arutelu tiheduse ja erikaalu üle koos arvutusülesande lahendamisega[37(lk 261–262)]. 12a: Selle ülesande lahendamine jäi ainult algusfaasi. 12b: See ülesanne sai lahendatud.

  5. Kokkuvõte.

Kontaktsessiooniväline teemakohane tegevus järgmise kontaktsessiooni alguseni: Kui veel pole, siis soetada A4-vormingus ruuduline kaustik või sellised lehed ja köitja, et sinna luua konspekt. Kõik seekord ülestäheldatu sinna konspekti ümber kirjutada! Kui veel pole, siis ka soetada eri värvi füüsilised kirjutusvahendid ja geomeetriavahendid! Lugeda, vaadata ja kuulata üle kontaktsessioonis viidatud teave! Lahendada[37], lk 285-286 õpikust ülesanded 1, 3, 5, 7.

9.5.2 2023-09-11

Kava:

  1. Pindpinevuse ja kapillaarsuse õppimine näidisülesande lahendamisega[3(lk 386–388)]. Lahend jäi kommenteerimata.

9.5.3 2023-09-18

Eesmärgid: Õpilane oskab

  1. selgitada mõisteid pindpinevus, märgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias toimuvate nähtustega (13-13);

Õppesisu: Märgamine ja kapillaarsus, nende ilmnemine looduses (13-13).

Kava:

  1. Pindpinevuse ja kapillaarsuse õppimine näidisülesande lahendi kommenteerimisega[3(lk 387–388),89,91].

  2. Arutelu tiheduse ja erikaalu üle koos arvutusülesande lahendamisega (12a)[3(lk 366–367),37(lk 261–262)].

  3. Arutelu voolavates ainetes oleva rõhu üle koos arvutusülesande lahendamisega[3(lk 367–370),37(lk 262–263)]. 12b: Tuletasin rõhu valemi tiheduse, kõrguse ja g järgi.

Kontaktsessiooniväline teemakohane tegevus järgmise kontaktsessiooni alguseni: Lahendada ülesanded[3], lk 392, 396’st:

0*: 73, 75, 77,

1*: 1, 3, 5.

Esitan siinkohal kõik need ülesanded maakeeles:

1: El Capitan Yosemite’i rahvuspargis oleva graniitmonoliidi ligikaudne maht on umbes (joonis 13-51)[12]. Mis on selle ligikaudne mass?

3: Milline on ligikaudne õhu mass elutoas mõõtmetega 5,6 m * 4,6 m * 2,4 m[12]?

5: Pudeli mass tühjana on ja , kui see on täidetud veega. Kui täidetakse teise vedelikuga, on pudeli ja vedeliku mass kokku . Milline on selle teise vedeliku eritihedus?

73: Arvuta traadi voolava vedeliku pinnal hoidmiseks vajalik jõud (joonis 13-37), kui see vedelik on seebilahus (tabel 13-4) ja traat on pikk.

75: Hinda terasnõela läbimõõtu, mis jääb pindpinevuse tõttu vaevu vee peale (joonised 13-38, 13-39a, tabel 13-1)!

77: Pindpinevuse tõttu suudab vedelik kerkida kitsas torus. Näita, et kitsas torus, mis asetatakse vedelikku tihedusega \(\rho\) ja pindpinevusega \(\gamma\), raadiusega r tõuseb edelik kõrgusele \(h = \frac{2 \cdot \gamma}{g \cdot r \cdot \rho}\) vedeliku pinnast väljaspool kapillaari, kusjuures g on gravitatsioonist tingitud kiirendus. Eelda, et vedelik märgab toru ja et vedeliku pind on toruga risti.

9.5.4 2023-09-25

Kava:

  1. Arutelu voolavates ainetes oleva rõhu üle koos arvutusülesande lahendamisega[3(lk 367–370),37(lk 262–263)]. 12a: Õpilased sportisid, mina passisin. 12b: alustame ülesandest A. Jõudsin valemini 13-6b.

9.5.5 2023-10-2

Kava:

  1. Arutelu voolavates ainetes oleva rõhu üle koos arvutusülesande lahendamisega[3(lk 367–370),37(lk 262–263)]. 12a: alustasime algusest ja jõudsime valemini 13-4. 12b: alustasime näitest 13-3 ja harjutuseni B tehtud.

Kontaktsessiooniväline teemakohane tegevus järgmise kontaktsessiooni alguseni: Lahendada[3], lk 392’st ülesanded 1, 3, ja 5!

9.5.6 2023-10-9

Kava:

  1. Arutelu voolavates ainetes oleva rõhu üle koos arvutusülesande lahendamisega[3(lk 367–370),37(lk 262–263)]. 12a: alustasime valemi 13-5 tuletamisest. Näite 13-4 tegime läbi. Vaja veel vaid kontrollida keskmisega. 12b: alustasime valemi 13-6c tuletamisest.

  2. Arutelu atmosfääri rõhu ja manomeetri rõhu üle koos arvutamise ja praktiseerimisega[3(lk 371),89]. 12b: Jõudsime peatüki 13-4 lõpuni.

9.5.7 2023-10-16

Kava:

  1. Arutelu voolavates ainetes oleva rõhu üle koos arvutusülesande lahendamisega[3(lk 367–370),37(lk 262–263)]. 12a: Näite 13-4 tegime läbi. Lk 370 ülaosa käsitletud. Pillery ja Katrina lahendasid akvaariumiülesannet keskmisega.

  2. Arutelu atmosfääri rõhu ja manomeetri rõhu üle koos arvutamise ja praktiseerimisega[3(lk 371),89].

  3. Pascali põhimõte[3(lk 371–372),37(lk 265)]. 12b: tegime läbi.

  4. Rõhu mõõtmine; mõõdikud ja baromeeter[3(lk 372–374),37(lk 266–267)]. 12b: Tabeli 13-2 kirjeldasin ja arvutasin, kui suurt rõhuerinevust saab mõõta 1 mm veesambaga.

  5. Harku õhurõhuga tutvumine[90].

  6. Kõrrega joomise demonstratsioon.

  7. Ujuvus ja Archimedese põhimõte[3(lk 374–378),37(lk 268–272)].

9.5.8 2023-10-30

Kava:

  1. Arutelu voolavates ainetes oleva rõhu üle koos arvutusülesande lahendamisega[3(lk 367–370),37(lk 262–263)]. 12a: Alustasime kõrguse mõjuga atmosfäärirõhule lk 370. Näide 13-5: arutasime, kuidas lahendada, jätan koju lahendada.

  2. Arutelu atmosfääri rõhu ja manomeetri rõhu üle koos arvutamise ja praktiseerimisega[3(lk 371),89].

  3. Pascali põhimõte[3(lk 371–372),37(lk 265)].

  4. Rõhu mõõtmine; mõõdikud ja baromeeter[3(lk 372–374),37(lk 266–267)]. 12b: Jätkasime tabeli 13-2 alt. Arvutasime vedelikusamba kõrgust elavhõbedaga normaal- ja standardrõhul, samuti veega. Lõpuks proovisime e astme valemit ja tegime vea sellega, et lühem valem kehtib vedeliku sees, pikem valem väljaspool ehk oleks pidanud õhu tiheduse panema.

9.5.9 2023-11-6

Kava:

  1. Arutelu voolavates ainetes oleva rõhu üle koos arvutusülesande lahendamisega[3(lk 367–370),37(lk 262–263)]. 12a: Kas keegi lahendas näite 13-5?

  2. Arutelu atmosfääri rõhu ja manomeetri rõhu üle koos arvutamise ja praktiseerimisega[3(lk 371),89].

  3. Pascali põhimõte[3(lk 371–372),37(lk 265)]. 12a: Arvutasime, milline on rõhk 100 m sügavuses vees (lk 371 all).

  4. Rõhu mõõtmine; mõõdikud ja baromeeter[3(lk 372–374),37(lk 266–267)]. 12b: Selgitan, et tegime vea sellega, et lühem valem kehtib vedeliku sees, pikem valem väljaspool ehk oleks pidanud õhu tiheduse panema. See on siis[3](lk 373) allosas.

  5. Harku õhurõhuga tutvumine[90].

  6. Kõrrega joomise demonstratsioon.

  7. Ujuvus ja Archimedese põhimõte[3(lk 374–378),37(lk 268–272)]. Õpilasel tekkis küsimus, et kuidas siiski näites 13-8 ämbrid sisuga ühepalju kaaluvad ja leidsin seletuse[88]. 12b: Käsitlesime näite 13-8 koos selgitava videoga.

9.5.10 2023-11-13

Kava:

  1. Gaasi- ja vedelikusambad (Mirjam), vedelikusamba rõhu valem (Eneli), hüdrauliline masin (Kristel)[9(lk 21)].

  2. Pascali põhimõte[3(lk 371–372),37(lk 265)]. 12a: Kuna arvutasime, milline on rõhk 100 m sügavuses vees (lk 371 all), siis jätkasin selgitamisega, et sellele lisandub õhurõhk. Ülesanne 9. Jõudsime peatüki 13-5 lõppu. 12b: ülesanne 11.

  3. Rõhu mõõtmine; mõõdikud ja baromeeter[3(lk 372–374),37(lk 266–267)].

  4. Harku õhurõhuga tutvumine[90].

  5. Ujuvus ja Archimedese põhimõte[3(lk 374–378),37(lk 268–272)]. Õpilasel tekkis küsimus, et kuidas siiski näites 13-8 ämbrid sisuga ühepalju kaaluvad ja leidsin seletuse[88]. 12b: Jätkasime näitega 13-9. Lahendasime näite 13-9.

9.5.11 2023-11-20

Kava:

  1. 12a: tiheduse ühik[3(lk 366)].

  2. Rõhu mõõtmine; mõõdikud ja baromeeter[3(lk 372–374),37(lk 266–267)]. 12a: alustasime. Rääkisin jooniseni 13-12.

  3. Ujuvus ja Archimedese põhimõte[3(lk 374–378),37(lk 268–272)]. Õpilasel tekkis küsimus, et kuidas siiski näites 13-8 ämbrid sisuga ühepalju kaaluvad ja leidsin seletuse[88]. 12b: Alustasime näitest 13-10. Tegime läbi näite 13-10. Seejärel tegin eksperimendi Archimedese ämbriga ja arvutamisega kontrollisime.

9.5.12 2023-11-27

Kava:

  1. Rõhu mõõtmine; mõõdikud ja baromeeter[3(lk 372–374),37(lk 266–267)]. 12a: Lahendasime viimati kodustest 11.

  2. Ujuvus ja Archimedese põhimõte[3(lk 374–378),37(lk 268–272)]. Õpilasel tekkis küsimus, et kuidas siiski näites 13-8 ämbrid sisuga ühepalju kaaluvad ja leidsin seletuse[88]. 12b: Alustasime näite 13-10 järgsest palgiujutamisest. Lahendasime 13-11.

9.5.13 2023-12-4

Kava:

12a: Kertu ei näidanud alguses konspekti ette.

  1. 12b: Rõhk ja Pascali põhimõte. Lahendame ülesande 15[3(lk 392)] (joonis 9.1 leheküljel ).

    Ujumisbasseini ülesande on õpilane lahendanud rõhu osas õigesti, kuid kas saad aru, millise vea on ta teinud jõu valemi koostamises?

    Joonis 9.1: Ujumisbasseini ülesande on õpilane lahendanud rõhu osas õigesti, kuid kas saad aru, millise vea on ta teinud jõu valemi koostamises?

  2. Rõhu mõõtmine; mõõdikud ja baromeeter[3(lk 372–374),37(lk 266–267)]. 12a: Lahendasime kodused ülesanded 13 ja 23. Õpikust alustasime näitest 13-7.

  3. Harku õhurõhuga tutvumine[90].

  4. Ujuvus ja Archimedese põhimõte[3(lk 374–378),37(lk 268–272)]. Õpilasel tekkis küsimus, et kuidas siiski näites 13-8 ämbrid sisuga ühepalju kaaluvad ja leidsin seletuse[88]. 12a: Selgitasin ujuvuse esimese juhu - puidust kast ujus vees. 12b: Alustasime ülesandest C. Selgitasin 13-12 lahendust kuni lõppvalemi tuletamiseni. Jätsin iseseisvaks lõpuni lahendamiseks.

9.5.14 2023-12-11

Kursuse lõpus õpilane:

  1. kirjeldab aine olekuid mikrotasandil (13-1, 17-1);

  2. võrdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid (17: 7-10, 18-3).

Õppesisu:

Aine olekud mikrotasemel (17-1).

Kava:

  1. Ujuvus ja Archimedese põhimõte[3(lk 374–378),37(lk 268–272)]. Õpilasel tekkis küsimus, et kuidas siiski näites 13-8 ämbrid sisuga ühepalju kaaluvad ja leidsin seletuse[88]. 12a: Selgitasin ujuvuse juhud peale esimese, mis oli, et puidust kast ujus vees. Seejärel lahendasime ülesandest 13-8. Jõudsime näite 13-8 läbi teha. Alguses ei olnud mitte ükski õpilane kohal. Millalgi nad tulid ilma ilmsete süümepiinadeta, et hilinesid. Kuna õpetamise ajast võtaks olulise osa ära, et teha iga õpilase kohta neli klikki, et puudumine hilinemiseks ümber märkida, siis ma ei muutnud puudumisandmeid. Selle peale kõik peale ühe õpilase lahkusid ja nii me tegime üks-ühele õpet. 12b: Alustasime näitest 13-13.

  2. Aine aatomiteooria[3(lk 492-494)]. Jõudsin selgitada aine eri faaside struktuurid joonise 17-2 järgi. Einsteinist ja aatomi mõõtmest veel ei rääkinud.

  3. Ideaalse gaasi seadus[3(lk 503-504)].

9.5.15 2023-12-18

Pindpinevuse ja kapillaarsuse teadmiste-oskuste kaardistamine.

9.6 Ülesanded

9.6.1 Tihedus ja eritihedus

  1. El Capitan Yosemite’i rahvuspargis oleva graniitmonoliidi ligikaudne maht on umbes . Mis on selle ligikaudne mass?

  2. Milline on ligikaudne õhu mass elutoas mõõtmetega \(\qty{5,6}{\m} \times \qty{4,6}{\m} \times \qty{2,4}{\m}\)?

  3. Pudeli mass tühjana on ja , kui see on täidetud veega. Kui täidetakse teise vedelikuga, on pudeli ja vedeliku mass kokku . Milline on selle teise vedeliku eritihedus?

9.6.2 Rõhk ja Pascali põhimõte[3(lk 392-393)]

  1. Hinnake põrandale avaldatavat survet

  • ühe terava kontsa pindalaga ja

  • ühe laia kontsaga, mille pindala on .

    Jalatseid kandva inimese mass on .

  1. Arvutage \(\qty{1,7}{\m} \times \qty{2,6}{\m}\) mõõtmetega laua pealispinnale mõjuv atmosfääri kogujõud. Kui suur on kogu jõud, mis mõjub laua alumisele küljele ülespoole?

11) Kui kõrge oleks tase alkoholibaromeetris normaalsel atmosfäärirõhul?

13) Soovitatav rehvirõhk konkreetse auto jaoks on . Kui auto mass on , siis milline iga rehvi ala peab olema kokkupuutes teega? Oletame, et auto kaal jaotub ühtlaselt kõigi rehvi vahel.

15) Määrake kogujõud ja absoluutrõhk \(\qty{24,0}{\m} \times \qty{8,5}{\m}\) basseini põhjas, mille ühtlane sügavus on . Kui suur on absoluutne rõhk vastu basseini põhja lähedal asuvat külge?

17) Vesi ja seejärel õli (mis ei segune) valatakse U-kujulisse torusse, mis on mõlemast otsast avatud. Need ained saavutavad tasakaalu, nagu on näidatud joonisel 13-54[3(lk 392)]. Milline on õli tihedus? [Vihje: rõhud punktides a ja b on võrdsed. Miks?]

19) Määrake hoonesse viiva veetoru minimaalne manomeetriline rõhk, kui vesi peaks tulema neljateistkümnendal korrusel, kõrgusel torust kõrgemal asuvast kraanist.

21) Rõhu mõõtmiseks hapnikupaagis kasutatakse avatud toruga elavhõbedamanomeetrit. Kui atmosfäärirõhk on millibaari, siis milline on absoluutrõhk () paagis, kui elavhõbeda kõrgus avatud torus on

  • kõrgem,

  • madalam

kui elavhõbeda kõrgus paagis. Vt joonist 13-10a[3(lk 372)].

23) Tamm laiusega \(b\) hoiab vett kõrgusega \(h\). Kasutage integreerimist, et näidata, et vee kogujõud tammile on \(F = \frac{g \cdot b \cdot h^2 \cdot \rho}{2}\). Kas peate lisama atmosfäärirõhu? Selgita!

9.6.3 Pindpinevus[3(lk 396)]

  1. Arvutage[3](lk 386)’i joonisel 13-37 traadi liigutamiseks vajalik jõud, kui see hoiab seebilahust (tabel 13-4[3](lk 387)’s) ja traadi pikkus on .

9.7 Testid