Skip to main content

Looduseuurimine

8 Elektromagnetism[30(lk 33–34)]

8.1 Elektriväli ja magnetväli

8.1.1 Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:

  1. selgitab mõisteid laeng, elektrivool ja voolutugevus ning valemi (2.90) leheküljel tähendust (21.1-21.2, 21.4, 25.2);

  2. võrdleb mõisteid aine ja väli (21.6);

  3. seostab elektrostaatilise välja laetud keha olemasoluga, rakendades valemit (2.103) leheküljel (21.6);

  4. kasutab probleeme lahendades Coulomb’i seadust (21.5)

  5. kasutab probleeme lahendades seoseid (23.1, 23.7);

  6. rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise välja E-vektori konstrueerimisel etteantud punktis (21.6);

  7. teab, et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektriväli (21.7);

  8. teab, et magnetväljal on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalikku tekitajat: püsimagnet ja elektrivool, ning rakendab valemit (27.3);

  9. kasutab probleeme lahendades Ampere’i seadust (28.4);

  10. määrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis (29.1-29.3);

  11. kasutab valemit F = B I l sin α ning Ampere’i jõu suuna määramise eeskirja (28.2, 28.4);

  12. rakendab probleeme lahendades Lorentzi jõu valemit FL = q v B sin α ning määrab Lorentzi jõu suunda (27.4);

  13. seletab pööriselektrivälja tekkimist magnetvoo muutumisel, rakendades induktsiooni elektromotoorjõu mõistet (29.1);

  14. võrdleb generaatori ning elektrimootori tööpõhimõtteid (29.4);

  15. selgitab elektri- ja magnetvälja energia salvestamise võimalusi (24.4, 25.1).

8.1.2 Õppesisu

Elektrilaeng (21.2). Elementaarlaeng (21.5). Laengu jäävuse seadus (21.1). Elektrivool (25.2). Aine ja väli (21.6). Coulomb’i seadus (21.5). Punktlaeng (21.5). Väljatugevus (21.6). Elektrivälja potentsiaal ja pinge (23). Pinge ja väljatugevuse seos (23.1). Välja visualiseerimine, välja jõujooned (21.8). Väljade liitumine, superpositsiooni printsiip (21.11). Homogeenne elektriväli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel, kondensaator (24.1, 24.3). Püsimagnet ja vooluga juhe (27.3). Ampere’i jõud (28.4). Magnetinduktsioon (29.1-29.3). Liikuvale laetud osakesele mõjuv Lorentzi jõud (27.4). Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele indutseeritav pinge (29.3). Elektromagnetiline induktsioon (29.1-29.3, 29.9). Induktsiooni elektromotoorjõud (29.1). Magnetvoog (29.7). Faraday induktsiooniseadus (29.2). Elektrimootor ja generaator (29.4). Lenzi reegel (29.2). Eneseinduktsioon (30.2). Induktiivpool (30.2). Homogeenne magnetväli solenoidis (28.5). Elektri- ja magnetvälja energia (23.1, 23.8, 24.4, 25.5).

8.1.3 Põhimõisted

elektrilaeng (21.2)
füüsikaline suurus, mis iseloomustab, kui tugevasti osaleb laetud keha elektromagnetilises vastastikmõjus[36]
elementaarlaeng (21.5)
väikseim looduses täheldatud laeng[3(lk 614)]
punktlaeng (21.5)
laeng, mille ruumiline suurus on teiste vahemaadega võrreldes tühine[3(lk 615)]
elektriväli
positiivsele testlaengule mõjuv elektriline jõud[3(lk 618)]
elektrivälja tugevus
elektrivälja poolt punktlaengule mõjuv jõud jagatud elektrilaenguga[12(lk 2-51)]
voolutugevus (25.2)
igasugune laenguvool[3(lk 720)]

potentsiaal (23), pinge (21.1), elektronvolt (23.8),

jõujoon (21.8)
elektrivälja joon on joon, mis näitab positiivsel katselaengul antud väljast tuleneva jõu suunda[3(lk 626)]

kondensaator (24.1), püsimagnet (27.1), magnetväli (27.1), magnetinduktsioon (29.1-29.3), Lorentzi jõud (27.4), pööriselektriväli (29.1), induktsiooni elektromotoorjõud (29.1), magnetvoog (29.7), endainduktsioon (30.2)

8.1.4 Praktiline tegevus

  1. Tutvumine välja mõistega elektri- ja magnetvälja näitel;

  2. elektrostaatika katsete tegemine;

  3. kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmõju uurimine;

  4. Ørstedi katsega tutvumine (27.2);

  5. elektromagnetilise induktsiooni uurimine;

  6. Lenzi reegli rakendamine;

  7. elektrimootori ja selle omaduste uurimine;

  8. tutvumine kondensaatorite ja induktiivpoolide tööga.

21.1-21.2, 21.4-21.8, 21.11, 23, 24.1, 24.3-24.4, 25.1-25.2, 25.5, 27.1-27.4, 28.2, 28.4-28.5, 29.1-29.4, 29.7, 29.9, 30.2

8.2 Elektromagnetlained

8.2.1 Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:

  1. selgitab elektromagnetlaine mõistet ja elektromagnetlainete rakendusi (31.4-31.6, 31.8);

  2. kirjeldab võnkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvõtu baasseadet (30.5);

  3. kirjeldab elektromagnetlainete skaalat, rakendades seost c = f λ, ning teab nähtava valguse lainepikkuste piire ja põhivärvuste lainepikkuste järjestust (31.6);

  4. selgitab graafiku järgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse mõistet (15.3);

  5. kirjeldab joonisel või arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninähtusi optikas ning toob nende rakendamise näiteid (34.1, 34.3, 35);

  6. seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende täidetuse vajalikkust vaadeldava interferentsipildi saamisel (34.3);

  7. seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas (34.7);

  8. rakendab valguse murdumisseadust, kasutades seoseid (32.6-32.7);

  9. kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise võimalusi (32.8);

  10. võrdleb spektrite põhiliike (31.6);

  11. seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab probleeme lahendades valemit E = h f (37.11);

  12. selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga (37.6);

  13. eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega (34.10).

8.2.2 Õppesisu

Elektromagnetlainete skaala (31.6). Lainepikkus ja sagedus (15.1). Nähtava valguse värvuse seos valguse lainepikkusega vaakumis (32.8). Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus (15.3). Difraktsioon ja interferents, nende rakendusnäited (34.1, 34.3, 35). Murdumisseadus (32.6-32.7). Murdumisnäitaja seos valguse kiirusega (32.6). Valguse dispersioon (32.8). Spektroskoobi töö põhimõte (35.9). Spektraalanalüüs (35.9). Polariseeritud valgus, selle saamine, omadused ja rakendused (34.7). Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses (37.6). Footoni energia (37.11). Atomistlik printsiip (37.6). Valguse kiirgumine (37.1). Soojuskiirgus ja luminestsents (19.10, 34.10).

8.2.3 Põhimõisted

elektromagnetlaine (31.4), elektromagnetlainete skaala (31.6), lainepikkus (15.1), sagedus (15.1), kvandi (footoni) energia (37.11), dualismiprintsiip (37.6), amplituud (15.3), intensiivsus (15.3), difraktsioon (35), interferents (34.3), polarisatsioon (34.7), elektromagnetväli (43.2), murdumine (32.6-32.7), absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja (32.6), valguse dispersioon aines (32.8), prisma (32.8), luminestsents (34.10)

8.2.4 Praktiline tegevus

  1. Ühelt pilult, kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava difraktsioonipildi uurimine (34.3-34.4);

  2. läbipaistva aine murdumisnäitaja määramine;

  3. spektroskoobi valmistamine;

  4. tutvumine erinevate valgusallikatega (43.1);

  5. valguse spektri uurimine;

  6. soojuskiirguse uurimine (19.10);

  7. polaroidide tööpõhimõtte uurimine;

  8. valguse polariseerumise uurimine peegeldumisel.

15.1, 15.3, 19.10, 30.5, 31.4-31.6, 31.8, 32.6-32.8, 34.1, 34.3, 34.7, 34.10, 35, 37.1, 37.6, 37.11, 43.2

15 (30), 19.10 (10), 21 (30)*,

23 (30), 24 (30), 25: 1-2 (2), 27.1-27.6 (20),

28.1-28.5 (10), 29.1-29.4 (10), 30.1-30.8 (20) 31.6 (3), 32.6-32.10 (20), 34.1-34.7 (20),

35 (30), 37.1-37.2, 37.6-37.12 (30), 43.1-43.2 (10)

8.3 Kalender

8.3.1 2023-09-04

Staatiline elekter, elektrilaeng ja selle jäävus.

Õppesisu: Elektrilaeng.

Kava:

  1. Tutvustus.

  2. Ajurünnak õpitu kohta.

  3. Plickers: Staatiline elekter, elektrilaeng ja selle jäävus[37(lk 444)].

  4. Arutelu staatilise elektri, elektrilaengu[9(lk 36)] ja selle jäävuse üle[72].

Kontaktsessiooniväline teemakohane tegevus järgmise kontaktsessiooni alguseni: Kui veel pole, siis soetada A4-vormingus ruuduline kaustik või sellised lehed ja köitja, et sinna luua konspekt. Kõik seekord ülestäheldatu sinna konspekti ümber kirjutada! Kui veel pole, siis ka soetada eri värvi füüsilised kirjutusvahendid ja geomeetriavahendid! Lugeda, vaadata ja kuulata üle kontaktsessioonis viidatud teave!

8.3.2 2023-09-08

Elektrilaeng aatomis.

Isolaatorid ja juhid.

Indutseeritud laeng ja elektroskoop.

Õppesisu: Elementaarlaeng. Laengu jäävuse seadus.

Kava:

  1. Plickers: Elektrilaeng aatomis[37(lk 445)].

  2. Arutelu aatomis oleva elektrilaengu üle.

  3. Plickers: Isolaatorid ja elektrijuhid[37(lk 445)].

  4. Arutelu isolaatorite ja elektrijuhtide üle.

  5. Plickers: Indutseeritud laeng ja elektroskoop[37(lk 446–447)].

  6. Arutelu indutseeritud laengu ja elektroskoobi üle.

Kontaktsessiooniväline teemakohane tegevus järgmise kontaktsessiooni alguseni: Võtta järgmiseks korraks kaasa klaaspurk! Võimalusel võtta kaasa ka lainepappi vähemalt nii palju, et kataks klaaspurgi suu, peenikest traati, kõrs, käärid, näpitsad, tükk vahtplasti, tükk villa, tükk puitu, plastikkott, supilusikas! Valmistame elektroskoope.

8.3.3 2023-09-11

Kava: elektroskoobi valmistamine[73]. Kes saab valmis, hakkab looma protokolli.

Kontaktsessiooniväline teemakohane tegevus järgmise kontaktsessiooni alguseni: Luua elektroskoobi valmistamise eksperimendi protokoll! See tuleb kirjutada eraldi paberilehele või -lehtedele, et saaksid protokolli järgmises kontaktsessioonis mulle ülevaatamiseks üle anda. Sa võid ka digitaalse raporti teha ja siis saad selle siia keskkonda üles laadida. Sul tuleb järgida protokolli koostamise juhist.

8.3.4 2023-09-15

Staatiline elekter, elektrilaeng ja selle jäävus.

Elektrilaeng aatomis.

Isolaatorid ja juhid.

Indutseeritud laeng ja elektroskoop.

Õppesisu: Elektrilaeng. Elementaarlaeng. Laengu jäävuse seadus.

Kava:

  1. Tagasiside protokollidele.

  2. Plickers: Staatiline elekter, elektrilaeng ja selle jäävus, Elektrilaeng aatomis, Isolaatorid ja elektrijuhid ning Indutseeritud laeng ja elektroskoop.

  3. Coulomb’i seadus[3(lk 613–614)].

Iseseisev harjutamine järgneva kontaktsessiooni alguseni: Lugeda üle kontaktsessioonis käsitletud teemad!

8.3.5 2023-09-18

Eesmärgina õpilane oskab

  1. kasutada probleeme lahendades Coulomb’i seadust (21.5),

  2. kasutada probleeme lahendades seoseid (23.1, 23.7).

Õppesisu: Coulomb’i seadus (21.5). Punktlaeng (21.5).

Põhimõiste:

punktlaeng (21.5)
laeng, mille ruumiline suurus on teiste vahemaadega võrreldes tühine[3(lk 615)]

Kava:

  1. Coulomb’i seadus[3(lk 613–618)]. 11a: pärast võrdlust gravitatsiooniseadusega. 11b: Coulombi skeemist edasi.

8.3.6 2023-09-22

Eesmärgina õpilane oskab

  1. kasutada probleeme lahendades Coulomb’i seadust (21.5),

  2. kasutada probleeme lahendades seoseid (23.1, 23.7).

Õppesisu: Coulomb’i seadus (21.5). Punktlaeng (21.5).

Põhimõiste:

punktlaeng (21.5)
laeng, mille ruumiline suurus on teiste vahemaadega võrreldes tühine[3(lk 615)]

Kava:

  1. Coulomb’i seadus[3(lk 615–618)]. 11a: Ülesandest C. Näite 21-4 puhul selgitasin püstituse ja selle, kuidas jõud arvutada. 11b: Näitest 21-2. Jõudsime 21-4 skeemini ja arvutamise osa väärtuste väljakirjutamiseni.

Iseseisev harjutamine järgneva kontaktsessiooni alguseni: Lugeda üle kontaktsessioonis käsitletud teemad!

8.3.7 2023-09-25

Eesmärgina õpilane oskab

  1. kasutada probleeme lahendades Coulomb’i seadust (21.5),

Õppesisu: Coulomb’i seadus (21.5). Punktlaeng (21.5).

Põhimõisted:

punktlaeng (21.5)
laeng, mille ruumiline suurus on teiste vahemaadega võrreldes tühine[3(lk 615)]

Kava:

  1. Coulomb’i seadus[3(lk 615–618),74,75(lk 13–14),76]. 11a: 21-4 skeemini ja arvutamise osa väärtuste väljakirjutamisest edasi. Selgitasin näite “21-4” lõpuni. Jätsin õpilastele arvutada ja kontrollida. Kokkuleppel õpilastega lõpetasime 5 min varem, seega teinekord teeme 5 min kauem. 11b: Näitest 21-4 skeemist ja väljakirjutatud jõudude arvutamise osast. Näite “21-4” puhul arvutasin välja jõu suuruse ja kirjutasin välja arvutuskäigu tõusunurga arvutamiseks. Tobile lubasin saata protokolli, mille järgi saab eksperimendi teha.

8.3.8 2023-09-29

Eesmärgina õpilane oskab

  1. kasutada probleeme lahendades Coulomb’i seadust (21.5),

Õppesisu: Coulomb’i seadus (21.5). Punktlaeng (21.5).

Põhimõisted:

punktlaeng (21.5)
laeng, mille ruumiline suurus on teiste vahemaadega võrreldes tühine[3(lk 615)]

Kava:

  1. Coulomb’i seadus[3(lk 615–618),74,75(lk 13–14),76]. 11a: 21-4 skeemini ja arvutamise osa väärtuste väljakirjutamisest edasi. 11b: Näite “21-4” puhul arvutasin välja jõu suuruse ja kirjutasin välja arvutuskäigu tõusunurga arvutamiseks (joonis 8.1 leheküljel ). Jätkame, et arvutada tõusunurk.

    Kolme punktlaengu mõju eri sihtides tõusunurga arvutamise osani, milles väärtused eeskirja järgi sisestatud.

    Joonis 8.1: Kolme punktlaengu mõju eri sihtides tõusunurga arvutamise osani, milles väärtused eeskirja järgi sisestatud.

Iseseisev harjutamine järgneva kontaktsessiooni alguseni: Lugeda üle kontaktsessioonis käsitletud teemad! Lahendada[3], lk 636-637’st ülesanded 1, 3, 5, 7, 9, 11, 13, 15, 17, 19 ja 21!

8.3.9 2023-10-2

Eesmärgina õpilane oskab

  1. kasutada probleeme lahendades Coulomb’i seadust (21.5),

Õppesisu: Elektrivool (25.2). Coulomb’i seadus (21.5). Punktlaeng (21.5).

Põhimõisted:

voolutugevus (25.2)
igasugune laenguvool[3(lk 720)]
punktlaeng (21.5)
laeng, mille ruumiline suurus on teiste vahemaadega võrreldes tühine[3(lk 615)]

Kava:

  1. Coulomb’i seadus[3(lk 615–618),74,75(lk 13–14),76]. 11a: Jätkasime teisel lehel olevate ülesannete lahendamist. Lahendati lehtede pealt lõpuni. Näitasin ka ülesande 18 arutluskäiku. 11b: Alustasime ülesannetega lehtedel. Jõuti teise lehtedel ülesannete kogumiga esimesele leheküljele.

8.3.10 2023-10-6

Kursuse lõpus õpilane:

  1. selgitab mõisteid laeng, elektrivool ja voolutugevus ning valemi tähendust (21.1-21.2, 21.4, 25.2);

  2. kasutab probleeme lahendades Coulomb’i seadust (21.5)

Õppesisu: Elektrilaeng (21.2). Elementaarlaeng (21.5). Laengu jäävuse seadus (21.1). Coulomb’i seadus (21.5). Punktlaeng (21.5).

Põhimõisted:

elektrilaeng (21.2)
füüsikaline suurus, mis iseloomustab, kui tugevasti osaleb laetud keha elektromagnetilises vastastikmõjus[36]
elementaarlaeng (21.5)
väikseim looduses täheldatud laeng[3(lk 614)]
punktlaeng (21.5)
laeng, mille ruumiline suurus on teiste vahemaadega võrreldes tühine[3(lk 615)]

Kava: test.

8.3.11 2023-10-9

Kursuse lõpus õpilane:

  1. selgitab mõisteid laeng, elektrivool ja voolutugevus ning valemi tähendust (21.1-21.2, 21.4, 25.2);

  2. kasutab probleeme lahendades Coulomb’i seadust (21.5)

Õppesisu: Elektrilaeng (21.2). Elementaarlaeng (21.5). Laengu jäävuse seadus (21.1). Coulomb’i seadus (21.5). Punktlaeng (21.5). Elektrivool (25.2).

Põhimõisted:

elektrilaeng (21.2)
füüsikaline suurus, mis iseloomustab, kui tugevasti osaleb laetud keha elektromagnetilises vastastikmõjus[36]
elementaarlaeng (21.5)
väikseim looduses täheldatud laeng[3(lk 614)]
punktlaeng (21.5)
laeng, mille ruumiline suurus on teiste vahemaadega võrreldes tühine[3(lk 615)]
voolutugevus (25.2)
igasugune laenguvool[3(lk 720)]

Kava:

  1. Testi tagasiside.

  2. Elektriline aku[3(lk 717–720)].

  3. Elektrivool[3(lk 720–721),77–82]. Jõudsime nii kaugele, et järgmises korras alustame näitest 25-1.

8.3.12 2023-10-13

Kursuse lõpus õpilane:

  1. selgitab mõisteid laeng, elektrivool ja voolutugevus ning valemi tähendust (21.1-21.2, 21.4, 25.2);

  2. kasutab probleeme lahendades Coulomb’i seadust (21.5)

Õppesisu: Elektrilaeng (21.2). Elementaarlaeng (21.5). Laengu jäävuse seadus (21.1). Coulomb’i seadus (21.5). Punktlaeng (21.5). Elektrivool (25.2).

Põhimõisted:

elektrilaeng (21.2)
füüsikaline suurus, mis iseloomustab, kui tugevasti osaleb laetud keha elektromagnetilises vastastikmõjus[36]
elementaarlaeng (21.5)
väikseim looduses täheldatud laeng[3(lk 614)]
punktlaeng (21.5)
laeng, mille ruumiline suurus on teiste vahemaadega võrreldes tühine[3(lk 615)]

Kava:

  1. Induktsiooni, konduktsiooni ja maandamise ülevaatamine[83].

  2. Testi tagasiside.

Iseseisvaks lahendamiseks järgmise kontaktsessiooni alguseni:

  1. Lahenda kõik enda testiülesanded oma vihikusse korrektselt!

  2. Kommenteeri oma testitulemust võimalikult põhjalikult testitulemuse paberile!

  3. Pane enda testitulemusele hinne oma testitulemuse paberile!

  4. Tagasta mulle testitulemuse paber!

8.3.13 2023-10-16

Kursuse lõpus õpilane:

  1. selgitab mõisteid laeng, elektrivool ja voolutugevus ning valemi tähendust (21.1-21.2, 21.4, 25.2);

  2. kasutab probleeme lahendades Coulomb’i seadust (21.5)

Õppesisu: Elektrilaeng (21.2). Elementaarlaeng (21.5). Laengu jäävuse seadus (21.1). Coulomb’i seadus (21.5). Punktlaeng (21.5). Elektrivool (25.2).

Põhimõisted:

elektrilaeng (21.2)
füüsikaline suurus, mis iseloomustab, kui tugevasti osaleb laetud keha elektromagnetilises vastastikmõjus[36]
elementaarlaeng (21.5)
väikseim looduses täheldatud laeng[3(lk 614)]
punktlaeng (21.5)
laeng, mille ruumiline suurus on teiste vahemaadega võrreldes tühine[3(lk 615)]
voolutugevus (25.2)
igasugune laenguvool[3(lk 720)]

Kava:

  1. Staatiline elekter: 11a: Enrico lahendas tahvlile ülesannet 5.1 ja jõudis kauguse valemini, kuigi see jäi tal iseseisvalt lihtsustada. Aitasin ka lahendada petrooleumi ülesannet 5.4. Õpilane lahendas muidu õigesti, aga vaakumi epsiloni väärtus oli tal võetud üheks.

  2. Elektrivool[3(lk 720–721),77–82]. Alustasime näitest 25-1. 11b: Peatükk 25-2 käsitletud.

8.3.14 2023-10-20

Kursuse lõpus õpilane:

  1. selgitab mõisteid laeng, elektrivool ja voolutugevus ning valemi tähendust (21.1-21.2, 21.4, 25.2);

  2. kasutab probleeme lahendades Coulomb’i seadust (21.5)

Õppesisu: Elektrilaeng (21.2). Elementaarlaeng (21.5). Laengu jäävuse seadus (21.1). Coulomb’i seadus (21.5). Punktlaeng (21.5). Elektrivool (25.2).

Põhimõisted:

elektrilaeng (21.2)
füüsikaline suurus, mis iseloomustab, kui tugevasti osaleb laetud keha elektromagnetilises vastastikmõjus[36]
elementaarlaeng (21.5)
väikseim looduses täheldatud laeng[3(lk 614)]
punktlaeng (21.5)
laeng, mille ruumiline suurus on teiste vahemaadega võrreldes tühine[3(lk 615)]
voolutugevus (25.2)
igasugune laenguvool[3(lk 720)]

Kava:

  1. Elektrivool[3(lk 720–721),77–82]. 11a. Alustasime näitest 25-1. Jõudsime variatsiooniülesannetest lahendada esimese. 11b: Alustasime lehe Elektrivool ja elektriahel variatsiooniülesannete lahendamist. Lahendasime variatsiooniülesanded lõpuni. Tutvustasin ka välistingimuste testi tingimusi.

  2. Elektriline potentsiaalne energia ja potentsiaalide erinevus[3(lk 661–663)].

8.3.15 2023-10-30

Kursuse lõpus õpilane:

  1. selgitab mõisteid laeng, elektrivool ja voolutugevus ning valemi tähendust (21.1-21.2, 21.4, 25.2);

Õppesisu: Elektrivool (25.2).

Põhimõisted:

voolutugevus (25.2)
igasugune laenguvool[3(lk 720)]

Kava:

  1. Elektrivool[3(lk 720–721),77–82]. 11a. Lahendasime lehe Elektrivool ja elektriahel variatsiooniülesanded teisest viiendani. 11b: Esimese koduse ülesande lahendasime tahvli abil.

8.3.16 2023-11-3

Kursuse lõpus õpilane:

  1. selgitab mõisteid laeng, elektrivool ja voolutugevus ning valemi tähendust (21.1-21.2, 21.4, 25.2);

Tegin konsultatsiooni Marthale ja Anni Kaisile. Selgitasin kompaktselt kogu elektrostaatika arvutamise osa, st Coulomb’ seaduse eri kujud ja nende komponendid (joonis 8.2 leheküljel ).

Elektrostaatika arvutusülesannete reeglistik.

Joonis 8.2: Elektrostaatika arvutusülesannete reeglistik.

8.3.17 2023-11-6

Kursuse lõpus õpilane:

  1. selgitab mõisteid laeng, elektrivool ja voolutugevus ning valemi tähendust (21.1-21.2, 21.4, 25.2);

Õppesisu: Elektrivool (25.2).

Põhimõisted:

voolutugevus (25.2)
igasugune laenguvool[3(lk 720)]

Elektrivoolu tugevuse test. 11a kood: s827666. 11b kood: s587686. Õpilased kogunevad kooli garderoobi juures oleva tagaukse juurde poolsisehoovi kontaktsessiooni alguseks, sisestavad oma täislaetud akuga nutitelefonis olevasse MathCityMapi rakendusse raja koodi, mõtlevad oma rühmale nime, sisestavad selle, samuti rühma kuni kolme liikme nime. Seejärel laetakse kaart ja täpselt kontaktsessiooni alguses avaneb mäng. Soovitan liikuda kontrollpunktide vahel kiiresti, et jääks rohkem aega ülesannete lahendamiseks. Test lõpeb täpselt kontaktsessiooni lõpuga.

8.3.18 2023-11-10

Kursuse lõpus õpilane:

  1. seostab elektrostaatilise välja laetud keha olemasoluga, rakendades valemit (2.103) leheküljel (21.6);

  2. rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise välja E-vektori konstrueerimisel etteantud punktis (21.6).

Õppesisu:

Väljatugevus (21.6).

Põhimõisted:

elektriväli
positiivsele testlaengule mõjuv elektriline jõud[3(lk 618)]
elektrivälja tugevus
elektrivälja poolt punktlaengule mõjuv jõud jagatud elektrilaenguga[12(lk 2-51)]

Kava:

  1. Testide tagasiside ülevaatus.

  2. Elektriväli[3(lk 618-622),75(lk 15),36]. Selgitasin valemini välja, tabeli tegime ja lahendasime ülesande 21-6.

8.3.19 2023-11-13

Kursuse lõpus õpilane:

  1. seostab elektrostaatilise välja laetud keha olemasoluga, rakendades valemit (2.103) leheküljel (21.6);

  2. rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise välja E-vektori konstrueerimisel etteantud punktis (21.6).

Õppesisu:

Väljatugevus (21.6).

Põhimõisted:

elektriväli
positiivsele testlaengule mõjuv elektriline jõud[3(lk 618)]
elektrivälja tugevus
elektrivälja poolt punktlaengule mõjuv jõud jagatud elektrilaenguga[12(lk 2-51)]

Kava:

  1. Elektriväli[3(lk 618-622),75(lk 15),36]. Jätkasime näitest 21-7. Näite 21-9[3(lk 621)] ilmestamiseks tegin GeoGebras joonise 8.3.

    Joonis 8.3: Punktile A mõjuv elektriväli[84].

    Tegime näite 21-8 läbi kuni elektrivälja tugevuse arvutamiseni.

Esmaspäevas tahab Marie nõustamist seitsmendas perioodis.

8.3.20 2023-11-17

Kursuse lõpus õpilane:

  1. seostab elektrostaatilise välja laetud keha olemasoluga, rakendades valemit (2.103) leheküljel (21.6);

  2. rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise välja E-vektori konstrueerimisel etteantud punktis (21.6).

Õppesisu:

Väljatugevus (21.6).

Põhimõisted:

elektriväli
positiivsele testlaengule mõjuv elektriline jõud[3(lk 618)]
elektrivälja tugevus
elektrivälja poolt punktlaengule mõjuv jõud jagatud elektrilaenguga[12(lk 2-51)]

Kava:

  1. Elektriväli[3(lk 618-622),75(lk 15),36]. Alustasime näite 21-8 kiirenduse arvutamisest. Jõudsime näite 21-9 EA vektori üldvalemini, detailselt ei jõudnud lahti kirjutada (joonis 8.4 leheküljel ).

    Elektrivälja tugevuse arvutamine kahe laengu ühendussihist eemal.

    Joonis 8.4: Elektrivälja tugevuse arvutamine kahe laengu ühendussihist eemal.

8.3.21 2023-11-20

Kursuse lõpus õpilane:

  1. seostab elektrostaatilise välja laetud keha olemasoluga, rakendades valemit (2.103) leheküljel (21.6);

  2. rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise välja E-vektori konstrueerimisel etteantud punktis (21.6).

Õppesisu:

Väljatugevus (21.6).

Põhimõisted:

elektriväli
positiivsele testlaengule mõjuv elektriline jõud[3(lk 618)]
elektrivälja tugevus
elektrivälja poolt punktlaengule mõjuv jõud jagatud elektrilaenguga[12(lk 2-51)]

Kava:

  1. 11a: Superpositsioon[9(lk 37)].

  2. Elektriväli[3(lk 618-622),75(lk 15),36]. Jätkasime näitega 21-9[3(lk 621)] kirjutades \(\overrightarrow{E_A}\) magnituudi arvutamiseeskirja lahti. 11a: Jõudsime lõpliku valemini samas näites (joonis 8.5 leheküljel ). 11b: Sama näite valemi tuletamisega sain dimensionaalanalüüsiga ebakõla.

    Kas leiad vea dimensionaalanalüüsis?

    Joonis 8.5: Kas leiad vea dimensionaalanalüüsis?

  3. Elektrivälja arvutused pideva laengujaotuse jaoks[3(lk 622-625)].

8.3.22 2023-11-24

Kursuse lõpus õpilane:

  1. seostab elektrostaatilise välja laetud keha olemasoluga, rakendades valemit (2.103) leheküljel (21.6);

  2. rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise välja E-vektori konstrueerimisel etteantud punktis (21.6).

Õppesisu:

Väljatugevus (21.6).

Põhimõisted:

elektriväli
positiivsele testlaengule mõjuv elektriline jõud[3(lk 618)]
elektrivälja tugevus
elektrivälja poolt punktlaengule mõjuv jõud jagatud elektrilaenguga[12(lk 2-51)]

Kava:

  1. Elektriväli[3(lk 618-622),75(lk 15),36]. 11a: Valemi (2.103) leheküljel selgitamine[3(lk 619)]. Mõlemad: Jätkasime näitega 21-9[3(lk 621)] kirjutades \(\overrightarrow{E_A}\) selgitades eelnevaid vigu (joonis 8.5 leheküljel ). 11a: Näite 21-9 A-vektori suurust arvutasime ja mitte keegi ei arvutanud õiget välja. Kirjutasin õige lahendi tahvlile. 11b: Jõudsime näite 21-9 puhul nurga arvutuskäigu välja kirjutada.

8.3.23 2023-11-27

Kursuse lõpus õpilane:

  1. seostab elektrostaatilise välja laetud keha olemasoluga, rakendades valemit (2.103) leheküljel (21.6);

  2. rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise välja E-vektori konstrueerimisel etteantud punktis (21.6).

Õppesisu:

Väljatugevus (21.6).

Põhimõisted:

elektriväli
positiivsele testlaengule mõjuv elektriline jõud[3(lk 618)]
elektrivälja tugevus
elektrivälja poolt punktlaengule mõjuv jõud jagatud elektrilaenguga[12(lk 2-51)]

Kava:

  1. Elektriväli[3(lk 618-622),75(lk 15),36]. Jätkasime näitega 21-9[3(lk 621)]. 11a: Alustasime \(\overrightarrow{E_A}\) nurga valemi tuletamisega. Variatsiooniasjadest tegime kuni kolmandani. 11b: Alustasime \(\overrightarrow{E_A}\) nurga väljaarvutamisest. Sektsiooni 21-6 asjad tehtud.

11a: Kris tahtis nõustamist 2023-11-27 seitsmendas sessioonis, võis kümmekond minutit hilineda. Ei tulnud jälle üldse.

8.3.24 2023-12-1

Kursuse lõpus õpilane:

  1. seostab elektrostaatilise välja laetud keha olemasoluga, rakendades valemit (2.103) leheküljel (21.6);

  2. rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise välja E-vektori konstrueerimisel etteantud punktis (21.6).

Õppesisu:

Väljatugevus (21.6).

Põhimõisted:

elektriväli
positiivsele testlaengule mõjuv elektriline jõud[3(lk 618)]
elektrivälja tugevus
elektrivälja poolt punktlaengule mõjuv jõud jagatud elektrilaenguga[12(lk 2-51)]

Kava:

  1. Elektriväli[3(lk 618-622),75(lk 15),36]. 11a: Variatsiooniasjadest tegime alates neljandast. Lahendasime variatsiooniülesanded kaheksanda lõpuni. 11b: Näitasin, kuidas saabub tasakaal[85]. Alustasime variatsiooniülesannete lahendamist. Variatsiooniülesannetest lahendasime esimesed 8, viimasest a ja b. Mõlemad: Lahendame[86](lk 86-87) elektrivälja ülesanded 14.16-14.29.

  2. Elektrivälja arvutused pideva laengujaotuse jaoks[3(lk 622-625)]. 11a: Vaja eriliselt selgelt selgitada laengu jagamist ülipisikesteks laenguteks.

8.3.25 2023-12-4

Kursuse lõpus õpilane:

  1. seostab elektrostaatilise välja laetud keha olemasoluga, rakendades valemit (2.103) leheküljel (21.6);

Õppesisu:

Väljatugevus (21.6).

Põhimõisted:

elektriväli
positiivsele testlaengule mõjuv elektriline jõud[3(lk 618)]
elektrivälja tugevus
elektrivälja poolt punktlaengule mõjuv jõud jagatud elektrilaenguga[12(lk 2-51)]

Kava:

  1. Elektriväli[3(lk 618-622),75(lk 15),36]. 11a: Lahendasime üheksanda variatsiooniülesande. Lahendasime[86](lk 86-87) elektrivälja ülesanded 14.16, 14.17, 14.23. 11b: Variatsiooniülesannetest lahendasime kaheksanda viimase, ja üheksanda, välja arvatud viimased kolm rida, mille jätsin iseseisvaks nuputamiseks (joonis 8.6 leheküljel ).

    Elektrivälja tugevuse valemid ja variatsioonid.

    Joonis 8.6: Elektrivälja tugevuse valemid ja variatsioonid.

8.3.26 2023-12-8

Kursuse lõpus õpilane:

  1. seostab elektrostaatilise välja laetud keha olemasoluga, rakendades valemit (2.103) leheküljel (21.6);

  2. rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise välja E-vektori konstrueerimisel etteantud punktis (21.6).

Õppesisu:

Väljatugevus (21.6).

Põhimõisted:

elektriväli
positiivsele testlaengule mõjuv elektriline jõud[3(lk 618)]
elektrivälja tugevus
elektrivälja poolt punktlaengule mõjuv jõud jagatud elektrilaenguga[12(lk 2-51)]

Kava:

  1. Elektriväli[3(lk 618-622),75(lk 15),36]. 11a: Lahendasime[86](lk 86-87) elektrivälja ülesanded 14.25-14.26. 14.29. 11b: Variatsiooniülesannetest lahendasime üheksanda viimased kolm rida, mille jätsin iseseisvaks nuputamiseks (joonis 8.6 leheküljel ). Lahendasime[86](lk 86-87) elektrivälja ülesanded 14.16, 14.17, 14.23., 14.25-14.29.

8.3.27 2023-12-11

Kursuse lõpus õpilane:

  1. seostab elektrostaatilise välja laetud keha olemasoluga, rakendades valemit (2.103) leheküljel (21.6);

  2. rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise välja E-vektori konstrueerimisel etteantud punktis (21.6).

Õppesisu:

Väljatugevus (21.6). Välja visualiseerimine, välja jõujooned (21.8). Väljade liitumine, superpositsiooni printsiip (21.11). Homogeenne elektriväli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel, kondensaator (24.1, 24.3).

Põhimõisted:

elektriväli
positiivsele testlaengule mõjuv elektriline jõud[3(lk 618)]
elektrivälja tugevus
elektrivälja poolt punktlaengule mõjuv jõud jagatud elektrilaenguga[12(lk 2-51)]
jõujoon (21.8)
elektrivälja joon on joon, mis näitab positiivsel katselaengul antud väljast tuleneva jõu suunda[3(lk 626)]

Kava:

  1. Elektriväli[3(lk 618-622),75(lk 15),36]. 11a: Õpilasi polnud. 11b: Lahendasime[86](lk 86-87) elektrivälja ülesanded 14.25-14.26.

8.3.28 2023-12-15

Kursuse lõpus õpilane:

  1. seostab elektrostaatilise välja laetud keha olemasoluga, rakendades valemit (2.103) leheküljel (21.6);

  2. rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise välja E-vektori konstrueerimisel etteantud punktis (21.6).

Õppesisu:

Väljatugevus (21.6). Välja visualiseerimine, välja jõujooned (21.8). Väljade liitumine, superpositsiooni printsiip (21.11). Homogeenne elektriväli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel, kondensaator (24.1, 24.3).

Põhimõisted:

elektriväli
positiivsele testlaengule mõjuv elektriline jõud[3(lk 618)]
elektrivälja tugevus
elektrivälja poolt punktlaengule mõjuv jõud jagatud elektrilaenguga[12(lk 2-51)]
jõujoon (21.8)
elektrivälja joon on joon, mis näitab positiivsel katselaengul antud väljast tuleneva jõu suunda[3(lk 626)]

Kava:

  1. Elektriväli[3(lk 618-622),75(lk 15),36]. 11a: Lahendame[86](lk 86-87) elektrivälja ülesanded 14.27 ja 14.29. 11b: Lahendame[86](lk 86-87) elektrivälja ülesanded 14.27-14.29.

  2. Elektrivälja arvutused pideva laengujaotuse jaoks[3(lk 622-625)]. 11a: Vaja eriliselt selgelt selgitada laengu jagamist ülipisikesteks laenguteks. Selgitan näiteni 21-10 ja rohkem mitte, sest õppekavas pole nii põhjalikult nõutud.

  3. Väljajooned[3(lk 626-627),75(lk 17-18)].

  4. Elektriväljad ja -juhid[3(lk 627-628)].

  5. Laetud osakese liikumine elektriväljas[3(lk 628-629)].

8.4 Ülesanded

8.4.1 Coulomb’ seadus[3(lk 636-637)]

  1. Kui suur on raua tuuma (\(q = + 26e\)) ja selle sisemise elektroni vaheline elektriline tõmbejõud, kui nende vaheline kaugus on ?

  2. Mitu elektroni moodustavad laengu ?

  3. Kui suur on jõud, mida - laeng avaldab - laengule kaugusel?

  4. Kui objekti, näiteks plastkammi, laetakse seda lapiga hõõrudes, on netolaeng tavaliselt mõni mikrokulon. Kui see laeng on , siis mitme protsendi võrra muutub - kammi mass laadimise ajal?

  5. Kaks väikest laetud kera on üksteisest kaugusel. Neid liigutatakse ja jõud, mida kumbki teine teisele avaldab, on kolmekordistunud. Kui kaugel needd kerad teineteisest praegu on?

  6. Kui suur on kõigi elektronide kogulaeng - kullakangis? Kui suur on kangi netolaeng? (Kullal on elektroni aatomi kohta ja aatommass on u.)

  7. Kolm võrdse laenguga positiivset osakest, , asuvad m võrdkülgse kolmnurga nurkades. Kolmnurga aluskülg on rõhtne. Arvutage igale osakesele kahest teisest tuleneva netojõu suurus ja suund.

  8. - laeng asetatakse - küljepikkusega ruudu igasse nurka. Määrake igale laengule mõjuva jõu suurus ja suund.

  9. Ruudu külg \(l\) paikneb rõhtsalt. Selle ruudu igas nurgas alustades ülemisest vasemast on punktlaengud suurusjärgus \(Q\), \(2Q\), \(3Q\) ja \(4Q\). Määrake laengule \(2Q\) mõjuva jõu suurus ja suund.

8.4.2 Elektrivool[3(lk 741)]

  1. Juhtmes voolab vool . Mitu elektroni voolab traadi mis tahes punktist sekundis mööda?

  2. Kui suur on voolutugevus amprites, kui -iooni voolab läbi rakumembraani kestel? Naatriumiooni laeng on sama, mis elektronil, kuid positiivne.

8.5 Testid

8.5.1 Staatilisest elektrist Coulomb’ seaduseni

8.5.1.1 Mõisted

1.1. Coulomb’ seadus

1.2. elektrilaeng

1.3. elementaarlaeng

1.4. punktlaeng

1.5. staatiline elekter

1.6. laenguliigid

1.7. elektrilaengu jäävuse seadus

1.8. laengu jaotumine polaarses molekulis

1.9. elektrijuht

1.10. elektri isolaator

1.11. pooljuht

1.12. kulon

1.13. kvantiseerimine

1.14. pöördruudu seadus

1.15. vaakumi läbilaskvus

1.16. elektrostaatiline jõud

1.17. Coulomb’ jõud

1.18. elektrostaatika

1.19. superpositsiooni põhimõte

1.20. Kas suurte mõõtmetega metallkerade vahel mõjuv jõud sõltub sellest, kas need kehad on laetud eri- või ühenimeliselt? Tee joonis, kus on näidatud laengute jaotus.

1.21. Elektrostaatikat saime pulga sisse seda hõõrudes elektrostaatikat võimelise ülekandega riiet.

8.5.1.2 Tuletamine

2.1. punktlaengu suurus Coulomb’ seaduses

2.2. punktlaengutevaheline kaugus Coulomb’ seaduses

2.3. elementaarlaengute arv ühes punktlaengus Coulomb’ seaduses

2.4. punktlaengu suurus Coulomb’ seaduses elementaarlaengute kaudu

2.5. punktlaengutevaheline kaugus Coulomb’ seaduses elementaarlaengute kaudu

2.6. prootoni ja elektroni laengu suhe

2.7. prootoni ja elektroni massi suhe

2.8. gravitatsioonilise ja kulonilise jõu suhe

2.9. kulonilise ja gravitatsioonilise jõu suhe

2.10. elektroni ja prootoni laengu suhe

2.11. elektroni ja prootoni massi suhe

2.12. ülemaailmse gravitatsioonikonstandi ja Coulomb’ seaduse k suhe

2.13. kahe laetud keha vahelise gravitatsioonijõu avaldamine Coulomb’ seaduse kaudu nende kehade laengutest

8.5.1.3 Lihtsaimad arvutusülesanded

3.1. Keedusoolakristallis on naatriumiooni ja klooriooni vaheline kaugus . Kui suure jõuga mõjutavad need ioonid teineteist? Lahendus on esitatud joonisel 8.7 leheküljel .

Ülesande 3.1 lahenduskäik.

Joonis 8.7: Ülesande 3.1 lahenduskäik.

3.2. Kaks pilve, mille laengud on vastavalt ja , paiknevad teineteisest keskmiselt kaugusel. Kui suure jõuga mõjutavad need pilved teineteist?

8.5.1.4 Keskmise keerukusega arvutusülesanded

4.1. Kahe teineteisest kaugusel paikneva punktlaengu vahel mõjuv jõud on . Kui suur on nendevaheline jõud siis, kui laengud viia teineteisest kaugusele?

4.2. Kumba laengut mõjutab punktlaeng q suurema jõuga, kas sellest kaugusel paiknevat laengut või kaugusel paiknevat laengut ?

4.3. Kaks ühesugust metallkuuli, mille laengud on ja , viiakse kokkupuutesse ja eemaldatakse seejärel teineteisest kaugusele. Kui suure jõuga mõjutavad need kuulikesed teineteist?

4.4. Kaks positiivset punktlaengut mõjutavad teineteist õhus kauguselt jõuga . Üks laeng on neli korda suurem kui teine. Kui suured on need laengud?

4.5. Missugused võrdsed laengud tuleks anda kahele ühekilogrammise massiga kuulile, et nende laengute vaheline mõjujõud tasakaalustaks nendevahelise gravitatsioonijõu?

8.5.1.5 Väljakutsuvaimad arvutusülesanded

5.1. Punktlaengud ja paiknevad teineteisest kaugusel. Kuhu nende vahele tuleb paigutada kolmas laeng, et see oleks tasakaalus?

5.2. Kui suur on kahe laengu vahel mõjuv vastastikmõjujõud vees, kui vaakumis on see ?

5.3. Kui suure jõuga mõjutavad teineteist kaks petrooleumis paiknevat veepiiska, mille laengud on vastavalt ja ? Piiskadevaheline kaugus on [87(lk 6)].

5.4. Kaks punktlaengut paiknevad petrooleumis teineteisest kaugusel. Kui kaugel teineteisest paeaksid need laengud paiknema õhus, et nendevaheline mõju oleks niisama suur kui petrooleumis[87(lk 6)]?

5.5. Kaks laetud kuulikest mõjutavad teineteist kauguselt õlis sama suure jõuga nagu kaugusel vaakumis. Kui suur on selle õli dielektriline läbitavus?

8.5.1.6 Struktuur

  1. Olen… ja asun lahendama ülesandeid teemal Staatilisest elektrist Coulomb’ seaduseni. Täna on kuupäev…

  2. Kirjutan ülesande tunnuse. Selgitan mõiste. Kirjutan selle mõiste kohta nii palju tõtt kui tean. Jama ja teemast mööda ei kirjuta.

  3. Kirjutan ülesande tunnuse. Avaldan ja / või arvutan selle, mis on sedelil kirjas. Näitan kogu tuletuskäigu võimalikult üksikasjaliselt. Tähistan muutujad kas üldtuntud tähistustega või kui kasutan muid tähistusi, siis kirjutan juurde legendi.

3.-5. Kirjutan ülesande tunnuse. Lahendan ülesande kasutades struktuuri:

  • sisend(id),

  • väljund(id),

  • (joonis),

  • arutelu,

  • arvutamine,

  • lahend täislausega.

8.5.1.7 Järeltestid

8.5.1.7.1 Anni Kaisi Paavel
8.5.1.7.1.1 Reeglid

Kontrolltöö sooritamises tohib kasutada enda mälu, konspekti ja mitteelektroonilisi vahendeid nagu kirjutusvahendeid, joonestamis- ja mõõtmisvahendeid, samuti elektroonilist kalkulaatorit. Kui kalkulaator on mitmeotstarbelises arvutis, siis tuleb selle igakordsest kasutamisest valvurile märku anda käetõstmisega.

Ühe korra võib kontrolltöö kestel kasutada muidu mittelubatud abivahendit tasuta. Selleks kutsub õpilane valvuri enda juurde, hangib teabe ilma midagi kirjutamata ja lõpetab mittelubatud abivahendi kasutuskorra, misjärel võib kirjutamisega jätkata. Iga järgmine selline kasutuskord on võimalik üksnes vastavalt ühe võrra maksimaalse võimaliku hinde alandamisega. Iga sellise kasutuskorra tähistab valvur kontrolltöö ülesannete paberile selgelt arusaadavalt.

8.5.1.7.1.2 Ülesanded
  1. Olen Anni Kaisi Paavel ja asun lahendama ülesandeid teemal Staatilisest elektrist Coulomb’ seaduseni. Täna on kuupäev 2023-11-24.
8.5.1.7.2 Jasper Jakobson
8.5.1.7.2.1 Reeglid

Kontrolltöö sooritamises tohib kasutada enda mälu, konspekti ja mitteelektroonilisi vahendeid nagu kirjutusvahendeid, joonestamis- ja mõõtmisvahendeid, samuti elektroonilist kalkulaatorit. Kui kalkulaator on mitmeotstarbelises arvutis, siis tuleb selle igakordsest kasutamisest valvurile märku anda käetõstmisega.

Ühe korra võib kontrolltöö kestel kasutada muidu mittelubatud abivahendit tasuta. Selleks kutsub õpilane valvuri enda juurde, hangib teabe ilma midagi kirjutamata ja lõpetab mittelubatud abivahendi kasutuskorra, misjärel võib kirjutamisega jätkata. Iga järgmine selline kasutuskord on võimalik üksnes vastavalt ühe võrra maksimaalse võimaliku hinde alandamisega. Iga sellise kasutuskorra tähistab valvur kontrolltöö ülesannete paberile selgelt arusaadavalt.

8.5.1.7.2.2 Ülesanded

  1. Olen Jasper Jakobson ja asun lahendama ülesandeid teemal Staatilisest elektrist Coulomb’ seaduseni. Täna on kuupäev 2023-11-10.

  2. Mida tähendab Le Système’i international d’unités teisendatuna väide, et et elektroni laeng on ja prootoni laeng on ?

  3. Avaldan ja / või arvutan punktlaengutevahelise kauguse Coulomb’ seaduses. Näitan kogu tuletuskäigu võimalikult üksikasjaliselt. Tähistan muutujad kas üldtuntud tähistustega või kui kasutan muid tähistusi, siis kirjutan juurde legendi.

3.-5. Kirjutan ülesande tunnuse. Lahendan ülesande kasutades struktuuri:

  • sisend(id),

  • väljund(id),

  • (joonis),

  • arutelu,

  • arvutamine,

  • lahend täislausega.

  1. Klaaspulga elektriseerimisel eemaldati sellest 2000 miljardit elektroni. Kui suure laengu omandas klaaspulk?

  2. Punktlaengud \(q_1\), \(q_2\) ja \(q_3\) paiknevad ristküliku tippudes. Arvutada jõud \(\vec{F_e}\), mis mõjub laengule \(q_3\) laengute \(q_1\) ja \(q_2\) elektriväljas! Laeng \(q_3\) on laengust \(q_1\) ja laengust \(q_2\) kaugusel. \(q_3 = \qty{10e9}{\coulomb}\), \(q_1 = \qty{-10e-9}{\coulomb}\) ja \(q_2 = \qty{-4e-9}{\coulomb}\).

  3. Kaks kuulikest on riputatud pikkuste niitide otsa, mis on kinnitatud statiivil ühte punkti. Võrdselt laetuna tõukusid need teineteisest kaugusele. Mõlema kuuli mass on . Arvutan laengute suurused.

8.5.1.7.3 Marie Allert 1
8.5.1.7.3.1 Reeglid

Kontrolltöö sooritamises tohib kasutada enda mälu, konspekti ja mitteelektroonilisi vahendeid nagu kirjutusvahendeid, joonestamis- ja mõõtmisvahendeid, samuti elektroonilist kalkulaatorit. Kui kalkulaator on mitmeotstarbelises arvutis, siis tuleb selle igakordsest kasutamisest valvurile märku anda käetõstmisega.

Ühe korra võib kontrolltöö kestel kasutada muidu mittelubatud abivahendit tasuta. Selleks kutsub õpilane valvuri enda juurde, hangib teabe ilma midagi kirjutamata ja lõpetab mittelubatud abivahendi kasutuskorra, misjärel võib kirjutamisega jätkata. Iga järgmine selline kasutuskord on võimalik üksnes vastavalt ühe võrra maksimaalse võimaliku hinde alandamisega. Iga sellise kasutuskorra tähistab valvur kontrolltöö ülesannete paberile selgelt arusaadavalt.

8.5.1.7.3.2 Ülesanded

  1. Olen Marie Allert ja asun lahendama ülesandeid teemal Staatilisest elektrist Coulomb’ seaduseni. Täna on kuupäev 2023-10-20.

  2. Selgitan pöördruudu seadust.

  3. Avaldan punktlaengutevaheline kauguse Coulomb’ seaduses. Näitan kogu tuletuskäigu võimalikult üksikasjaliselt. Tähistan muutujad kas üldtuntud tähistustega või kui kasutan muid tähistusi, siis kirjutan juurde legendi.

3.-5. Kirjutan ülesande tunnuse. Lahendan ülesande kasutades struktuuri:

  • sisend(id),

  • väljund(id),

  • (joonis),

  • arutelu,

  • arvutamine,

  • lahend täislausega.

  1. Arvuta elektroni ja tuuma vahel mõjuv jõud vesiniku aatomis, kui nendevaheline kaugus on .

  2. Arvutada - raadiusega kerale antud laengu suurus, kui selle pinnal on laengu pindtihedus .

  3. Kaks laengut, ja , asuvad vees kaugusel teineteisest. Kui suur jõud mõjub laengute vahel? Millisele kaugusele tuleks need laengud asetada vaakumis, et mõjujõud jääks samaks?

8.5.1.7.4 Marie Alert 2
8.5.1.7.4.1 Reeglid

Kontrolltöö sooritamises tohib kasutada enda mälu, konspekti ja mitteelektroonilisi vahendeid nagu kirjutusvahendeid, joonestamis- ja mõõtmisvahendeid, samuti elektroonilist kalkulaatorit. Kui kalkulaator on mitmeotstarbelises arvutis, siis tuleb selle igakordsest kasutamisest valvurile märku anda käetõstmisega.

Ühe korra võib kontrolltöö kestel kasutada muidu mittelubatud abivahendit tasuta. Selleks kutsub õpilane valvuri enda juurde, hangib teabe ilma midagi kirjutamata ja lõpetab mittelubatud abivahendi kasutuskorra, misjärel võib kirjutamisega jätkata. Iga järgmine selline kasutuskord on võimalik üksnes vastavalt ühe võrra maksimaalse võimaliku hinde alandamisega. Iga sellise kasutuskorra tähistab valvur kontrolltöö ülesannete paberile selgelt arusaadavalt.

8.5.1.7.4.2 Ülesanded

  1. Olen Marie Allert ja asun lahendama ülesandeid teemal Staatilisest elektrist Coulomb’ seaduseni. Täna on kuupäev 2023-11-17.

  2. Selgitan vaakumi läbilaskvust.

  3. Avaldan punktlaengutevaheline kauguse Coulomb’ seaduses. Näitan kogu tuletuskäigu võimalikult üksikasjaliselt. Tähistan muutujad kas üldtuntud tähistustega või kui kasutan muid tähistusi, siis kirjutan juurde legendi.

3.-5. Kirjutan ülesande tunnuse. Lahendan ülesande kasutades struktuuri:

  • sisend(id),

  • väljund(id),

  • (joonis),

  • arutelu,

  • arvutamine,

  • lahend täislausega.

  1. Milline on aatomi ehitus, selles olevate positiivsete osakeste (milliste?) kogulaeng ja terve aatomi kogulaeng
  • vesinikul,
  • heeliumil,
  • liitiumil?

  1. Kaks ühesugust kuulikest asuvad teineteisest kaugusel. Ühe kuulikese laeng on ja teise kuulikese laeng . Kuulikesed viidi kokkupuutesse ja eemaldati uuesti endisele kaugusele. Arvutada kuulikeste vahel mõjuv jõud enne ja pärast kokkupuudet!

  2. Kaks punktlaengut, ja , asuvad transformaatoriõlis kaugusel teineteisest. Kuhu nende vahele tuleb asetada laeng , et süsteem oleks tasakaalus? Kas tasakaal on püsiv? Kas tasakaal kaob, kui muuta kolmanda laengu märk?

8.5.1.7.5 Marken Parve
8.5.1.7.5.1 Reeglid

Kontrolltöö sooritamises tohib kasutada enda mälu, konspekti ja mitteelektroonilisi vahendeid nagu kirjutusvahendeid, joonestamis- ja mõõtmisvahendeid, samuti elektroonilist kalkulaatorit. Kui kalkulaator on mitmeotstarbelises arvutis, siis tuleb selle igakordsest kasutamisest valvurile märku anda käetõstmisega.

Ühe korra võib kontrolltöö kestel kasutada muidu mittelubatud abivahendit tasuta. Selleks kutsub õpilane valvuri enda juurde, hangib teabe ilma midagi kirjutamata ja lõpetab mittelubatud abivahendi kasutuskorra, misjärel võib kirjutamisega jätkata. Iga järgmine selline kasutuskord on võimalik üksnes vastavalt ühe võrra maksimaalse võimaliku hinde alandamisega. Iga sellise kasutuskorra tähistab valvur kontrolltöö ülesannete paberile selgelt arusaadavalt.

8.5.1.7.5.2 Ülesanded

  1. Olen Marken Parve ja asun lahendama ülesandeid teemal Staatilisest elektrist Coulomb’ seaduseni. Täna on kuupäev 2023-10-13.

  2. Selgitan mõiste elektrostaatiline jõud. Kirjutan selle mõiste kohta nii palju tõtt kui tean. Jama ja teemast mööda ei kirjuta.

  3. Avaldan ja / või arvutan elektroni ja prootoni laengu suhte. Näitan kogu tuletuskäigu võimalikult üksikasjaliselt. Tähistan muutujad kas üldtuntud tähistustega või kui kasutan muid tähistusi, siis kirjutan juurde legendi.

3.-5. Kirjutan ülesande tunnuse. Lahendan ülesande kasutades struktuuri:

  • sisend(id),

  • väljund(id),

  • (joonis),

  • arutelu,

  • arvutamine,

  • lahend täislausega.

  1. Kuidas muutub kahe punktlaengu vaheline mõjujõud, kui suurendada laenguid korda ning vähendada nende vahekaugust korda?

  2. Et saada ettekujutust laengu suurusest, leida kahe, suuruse laengu vahel mõjuv jõud vaakumis kaugusel teineteisest; sama vees.

  3. Kaks võrdse massiga \(m_1=m_2=\qty{1,5}{\g}\) kuulikest riputati siidniitide abil ühte ja samasse punkti. Pärast seda anti nendele võrdsed laengud. Selle tulemusena eemaldusid kuulikesed \(r=\qty{10}{\centi\m}\) kaugusele ja niidid moodustasid omavahel nurga \(\alpha=36\degree\). Lugedes laengud negatiivseteks, leida nende suurus ja liigsete elektronide arv kummalgi kuulikesel.

8.5.1.7.6 Martha Toom
8.5.1.7.6.1 Reeglid

Kontrolltöö sooritamises tohib kasutada enda mälu, konspekti ja mitteelektroonilisi vahendeid nagu kirjutusvahendeid, joonestamis- ja mõõtmisvahendeid, samuti elektroonilist kalkulaatorit. Kui kalkulaator on mitmeotstarbelises arvutis, siis tuleb selle igakordsest kasutamisest valvurile märku anda käetõstmisega.

Ühe korra võib kontrolltöö kestel kasutada muidu mittelubatud abivahendit tasuta. Selleks kutsub õpilane valvuri enda juurde, hangib teabe ilma midagi kirjutamata ja lõpetab mittelubatud abivahendi kasutuskorra, misjärel võib kirjutamisega jätkata. Iga järgmine selline kasutuskord on võimalik üksnes vastavalt ühe võrra maksimaalse võimaliku hinde alandamisega. Iga sellise kasutuskorra tähistab valvur kontrolltöö ülesannete paberile selgelt arusaadavalt.

8.5.1.7.6.2 Ülesanded

  1. Olen Martha Toom ja asun lahendama ülesandeid teemal Staatilisest elektrist Coulomb’ seaduseni. Täna on kuupäev 2023-11-24.

  2. Kaks ühenimeliste laengutega väikest kuulikest on riputatud ühepikkuste isoleeritud niitide otsa. Mis juhtub kuulikestega kaaluta olekus?

  3. Avaldan ja / või arvutan elektroni ja prootoni laengu suhte. Näitan kogu tuletuskäigu võimalikult üksikasjaliselt. Tähistan muutujad kas üldtuntud tähistustega või kui kasutan muid tähistusi, siis kirjutan juurde legendi.

3.-5. Kirjutan ülesande tunnuse. Lahendan ülesande kasutades struktuuri:

  • sisend(id),

  • väljund(id),

  • (joonis),

  • arutelu,

  • arvutamine,

  • lahend täislausega.

  1. Kahe teineteisest kaugusel oleva laengu vaheline jõud on . Arvuta jõu suurus, kui
  • kaugus on , , ,
  • üht laengut suurendada kaks korda,
  • mõlemat laengut vähendada kaks korda,
  • kaugust vähendada korda ja samaaegselt üht laengut suurendada korda.
  1. Punktlaengud \(q_1\), \(q_2\) ja \(q_3\) paiknevad ristküliku tippudes. Arvutada jõud \(\overrightarrow{F_e}\), mis mõjub laengule \(q_3\) laengute \(q_1\) ja \(q_2\) elektriväljas! Laeng \(q_3\) on laengust \(q_1\) ja laengust \(q_2\) kaugusel. \(q_3 = \qty{10e9}{\coulomb}\), \(q_1 = \qty{-10e-9}{\coulomb}\) ja \(q_2 = \qty{-4e-9}{\coulomb}\).

5. Mitu korda on vesiniku aatomis elektroni ja tuuma vaheline kuloniline vastasmõjujõud suurem nendevahelisest gavitatsioonilisest vastasmõjust? Elektroni mass \(m_\mathrm{e} = \qty{9,11e-31}{\kg}\) ja prootoni mass \(m_\mathrm{p} = \qty{1,67e-27}{\kg}\). Gravitatsioonikonstant \(G = \qty{6,67e-11}{\newton\m\squared\per\kg\squared}\).

8.5.1.7.7 Morris Tobi 1*
8.5.1.7.7.1 Reeglid

Kontrolltöö sooritamises tohib kasutada enda mälu, konspekti ja mitteelektroonilisi vahendeid nagu kirjutusvahendeid, joonestamis- ja mõõtmisvahendeid, samuti elektroonilist kalkulaatorit. Kui kalkulaator on mitmeotstarbelises arvutis, siis tuleb selle igakordsest kasutamisest valvurile märku anda käetõstmisega.

Ühe korra võib kontrolltöö kestel kasutada muidu mittelubatud abivahendit tasuta. Selleks kutsub õpilane valvuri enda juurde, hangib teabe ilma midagi kirjutamata ja lõpetab mittelubatud abivahendi kasutuskorra, misjärel võib kirjutamisega jätkata. Iga järgmine selline kasutuskord on võimalik üksnes vastavalt ühe võrra maksimaalse võimaliku hinde alandamisega. Iga sellise kasutuskorra tähistab valvur kontrolltöö ülesannete paberile selgelt arusaadavalt.

8.5.1.7.7.2 Ülesanded

  1. Olen Morris Tobi ja asun lahendama ülesandeid teemal Staatilisest elektrist Coulomb’ seaduseni. Täna on kuupäev 2023-12-15.

  2. Kas võib hõõrumise teel elektriseerida vaskkepikest?

  3. Avaldan ja / või arvutan prootoni ja elektroni laengu suhte. Näitan kogu tuletuskäigu võimalikult üksikasjaliselt. Tähistan muutujad kas üldtuntud tähistustega või kui kasutan muid tähistusi, siis kirjutan juurde legendi.

3.-5. Kirjutan ülesande tunnuse. Lahendan ülesande kasutades struktuuri:

  • sisend(id),

  • väljund(id),

  • (joonis),

  • arutelu,

  • arvutamine,

  • lahend täislausega.

  1. Kaks laengut, millest üks on teisest kaks korda suurem, on vaakumis teineteisest kaugusel ning mõjuvad jõuga . Arvutada laengute suurused! Kui kaugel teineteisest mõjuvad samad laengud sama jõuga vees?

  2. Kaks võrdse laenguga kera asuvad kaugusel teineteisest korral jääga täidetud anumas. Kui suur on jää dielektriline läbitavus, kui jää sulamisel veeks temperatuuriga on vaja kerad lähendada kaugusele teineteisest, et jõud jääks samaks? Vee suhteline dielektriline läbivatus korral on .

8.5.1.7.8 Morris Tobi 2
8.5.1.7.8.1 Reeglid

Kontrolltöö sooritamises tohib kasutada enda mälu, konspekti ja mitteelektroonilisi vahendeid nagu kirjutusvahendeid, joonestamis- ja mõõtmisvahendeid, samuti elektroonilist kalkulaatorit. Kui kalkulaator on mitmeotstarbelises arvutis, siis tuleb selle igakordsest kasutamisest valvurile märku anda käetõstmisega.

Ühe korra võib kontrolltöö kestel kasutada muidu mittelubatud abivahendit tasuta. Selleks kutsub õpilane valvuri enda juurde, hangib teabe ilma midagi kirjutamata ja lõpetab mittelubatud abivahendi kasutuskorra, misjärel võib kirjutamisega jätkata. Iga järgmine selline kasutuskord on võimalik üksnes vastavalt ühe võrra maksimaalse võimaliku hinde alandamisega. Iga sellise kasutuskorra tähistab valvur kontrolltöö ülesannete paberile selgelt arusaadavalt.

8.5.1.7.8.2 Ülesanded

  1. Olen Morris Tobi ja asun lahendama ülesandeid teemal Staatilisest elektrist Coulomb’ seaduseni. Täna on kuupäev 2023-11-10.

  2. Elektrostaatikat saime pulga sisse seda hõõrudes elektrostaatikatvõimelise ülekandega riiet.

  3. Avaldan ja / või arvutan prootoni ja elektroni laengu suhte. Näitan kogu tuletuskäigu võimalikult üksikasjaliselt. Tähistan muutujad kas üldtuntud tähistustega või kui kasutan muid tähistusi, siis kirjutan juurde legendi.

3.-5. Kirjutan ülesande tunnuse. Lahendan ülesande kasutades struktuuri:

  • sisend(id),

  • väljund(id),

  • (joonis),

  • arutelu,

  • arvutamine,

  • lahend täislausega.

  1. Kui suure jõuga mõjutavad teineteist kaks suurust laengut, mille vaheline kaugus on
  • ,
  • ,
  • ?
  1. Kaks elektrit juhtivast materjalist kuulikest laengutega ja eemaldusid pärast kokkutõmbumist uuesti kaugusele. Arvutada laengute suurused kuulikestel pärast kokkutõmbumist ja nendevaheline mõjujõud.
  2. Punktidesse A ja B, mille vahekaugus on , paigutatud laengud ja tekitavad elektrivälja. Laenguid ühendava sirge keskristsirgel, nende lõikepunktist kaugusel, asub tilgake, mille laeng võrdub elektroni laenguga. Arvutada tilgale mõjuv jõud! Millise kiirenduse saab tilgake, kui selle mass on ?
8.5.1.7.9 Oliver Orro
8.5.1.7.9.1 Reeglid

Kontrolltöö sooritamises tohib kasutada enda mälu, konspekti ja mitteelektroonilisi vahendeid nagu kirjutusvahendeid, joonestamis- ja mõõtmisvahendeid, samuti elektroonilist kalkulaatorit. Kui kalkulaator on mitmeotstarbelises arvutis, siis tuleb selle igakordsest kasutamisest valvurile märku anda käetõstmisega.

Ühe korra võib kontrolltöö kestel kasutada muidu mittelubatud abivahendit tasuta. Selleks kutsub õpilane valvuri enda juurde, hangib teabe ilma midagi kirjutamata ja lõpetab mittelubatud abivahendi kasutuskorra, misjärel võib kirjutamisega jätkata. Iga järgmine selline kasutuskord on võimalik üksnes vastavalt ühe võrra maksimaalse võimaliku hinde alandamisega. Iga sellise kasutuskorra tähistab valvur kontrolltöö ülesannete paberile selgelt arusaadavalt.

8.5.1.7.9.2 Ülesanded

  1. Olen Oliver Orro ja asun lahendama ülesandeid teemal Staatilisest elektrist Coulomb’ seaduseni. Täna on kuupäev 2023-10-13.

  2. Kas suurte mõõtmetega metallkerade vahel mõjuv jõud sõltub sellest, kas need kehad on laetud eri- või ühenimeliselt? Teen joonise, kus on näidatud laengute jaotus.

  3. Avaldan ja / või arvutan kulonilise ja gravitatsioonilise jõu suhte. Näitan kogu tuletuskäigu võimalikult üksikasjaliselt. Tähistan muutujad kas üldtuntud tähistustega või kui kasutan muid tähistusi, siis kirjutan juurde legendi.

3.-5. Kirjutan ülesande tunnuse. Lahendan ülesande kasutades struktuuri:

  • sisend(id),

  • väljund(id),

  • (joonis),

  • arutelu,

  • arvutamine,

  • lahend täislausega.

  1. Kaks võrdset punktlaengut tõukuvad vaakumis teineteisest kaugusele jõuga . Arvutan laengute suuruse.

  2. - läbimõõduga metallkera laeng on . Arvutan kera laengu pindtiheduse.

  3. Kuidas muutub laengu pindtihedus, kui ristkülikukujuline juht keerata silindrikujuliseks?

8.5.1.7.10 Robert-Heinrich Oolma
8.5.1.7.10.1 Reeglid

Kontrolltöö sooritamises tohib kasutada enda mälu, konspekti ja mitteelektroonilisi vahendeid nagu kirjutusvahendeid, joonestamis- ja mõõtmisvahendeid, samuti elektroonilist kalkulaatorit. Kui kalkulaator on mitmeotstarbelises arvutis, siis tuleb selle igakordsest kasutamisest valvurile märku anda käetõstmisega.

Ühe korra võib kontrolltöö kestel kasutada muidu mittelubatud abivahendit tasuta. Selleks kutsub õpilane valvuri enda juurde, hangib teabe ilma midagi kirjutamata ja lõpetab mittelubatud abivahendi kasutuskorra, misjärel võib kirjutamisega jätkata. Iga järgmine selline kasutuskord on võimalik üksnes vastavalt ühe võrra maksimaalse võimaliku hinde alandamisega. Iga sellise kasutuskorra tähistab valvur kontrolltöö ülesannete paberile selgelt arusaadavalt.

8.5.1.7.10.2 Ülesanded

  1. Olen Robert-Heinrich Oolma ja asun lahendama ülesandeid teemal Staatilisest elektrist Coulomb’ seaduseni. Täna on kuupäev 2023-12-15.

  2. Selgitan mõiste elektrostaatika. Kirjutan selle mõiste kohta nii palju tõtt kui tean. Jama ja teemast mööda ei kirjuta.

  3. Avaldan ja / või arvutan elektroni ja prootoni laengu suhte. Näitan kogu tuletuskäigu võimalikult üksikasjaliselt. Tähistan muutujad kas üldtuntud tähistustega või kui kasutan muid tähistusi, siis kirjutan juurde legendi.

3.-5. Kirjutan ülesande tunnuse. Lahendan ülesande kasutades struktuuri:

  • sisend(id),

  • väljund(id),

  • (joonis),

  • arutelu,

  • arvutamine,

  • lahend täislausega.

  1. Hõljuv tolmukübe kaotas ultraviolettkiirguse mõjul elektroni. Kui palju selle tolmukübeme laeng muutus?

  2. Kaks ühesuurust samanimelise laenguga metallkuulikest viidi kokkupuutesse ning eemaldati teineteisest kaugusele. Kui suur on laengutevaheline mõjujõud, kui enne kokkupuutumist olid laengud vastavalt ja ? Arvutada kummagi kuulikese laeng pärast kokkupuutumist.

  3. Leida transformaatoriõli absoluutne dielektriline läbitavus, kui kaks ühesugust laengut mõjutavad teineteist võrdse jõuga kaugusel vaakumis ja kaugusel õlis. Lugedes laengutevahelise mõjujõu võrdseks , arvutada laengute suurused!

8.5.1.8 Tulemused

Table 8.1: Table 8.2: Staatikast Coulomb’ seaduseni testi tulemused
1 2 3 4 5 Koond Hinne
  1. Allert, Marie
0,00 0,00 0,07 0,29 0,13 0,49 2
  1. Brinkmann, Sander
0,00 0,00 0,35 0,00 0,22 0,57 3
  1. Ernits, Enrico
0,00 0,00 0,40 0,72 0,20 1,32 5
  1. Heinaru, Merili
0,00 0,14 0,25 0,33 0,85 1,57 5
  1. Kaljuvee, Fredi
0,10 0,00 0,40 0,00 0,00 0,50 3
  1. Kangro, Kristofer
0,00 0,04 0,00 0,00 0,00 0,04 1
  1. Küling, Mireta
0,04 0,06 0,40 0,06 0,00 0,56 3
  1. Meriküll, Eteli
0,10 0,10 0,15 0,39 0,00 0,74 3
  1. Miljand, Hugo
0,09 0,05 0,10 0,00 0,43 0,67 3
  1. Orro, Oliver
0,05 0,19 0,25 0,30 0,10 0,89 4
  1. Parkkanen, Henrico
0,00 0,20 0,00 0,00 0,00 0,20 2
  1. Parve, Marken
0,00 0,10 0,25 0,00 0,30 0,65 3
  1. Plamus, Kristofer-Robin
0,09 0,00 0,13 0,00 0,10 0,32 2
  1. Saar, Carl-Joonas
0,00 0,15 0,00 0,00 0,00 0,15 1
  1. Schulzendorff, Katharina Helene
0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1
  1. Taimre, Kris
0,10 0,10 0,00 0,00 0,31 0,51 3
  1. Tepp, Kiara Keiti
0,05 0,08 0,43 0,30 0,49 1,35 5
  1. Tori, Birgit
0,10 0,00 0,08 0,06 0,07 0,31 2
  1. Ööbik, Markus
0,10 0,14 0,05 0,06 0,04 0,39 2
  1. Ader, Georg
0,10 0,16 0,00 0,00 0,04 0,30 2
  1. Aus, Matteus
0,10 0,08 0,20 0,00 0,00 0,38 2
  1. Erm, Maarja-Lii
0,00 0,00 0,48 0,45 0,37 1,30 5
  1. Jakobson, Jasper
0,10 0,19 0,45 0,40 0,15 1,29 5
  1. Jürissaar, Kaia Kretel
0,10 0,20 0,50 0,75 0,24 1,79 5
  1. Jürissaar, Miia Mirtel
0,06 0,00 0,33 0,36 0,46 1,21 5
  1. Kabel, Kairit
0,10 0,20 0,24 0,05 0,30 0,89 4
  1. Kivirüüt, Alice
0,04 0,00 0,00 0,45 0,00 0,49 2
  1. Kruusmann, Ketli
0,00 0,20 0,02 0,39 0,04 0,65 3
  1. Mihkelson, Sten-Erik
0,05 0,00 0,00 0,00 0,25 0,30 2
  1. Mäesalu, Martin
0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1
  1. Oolma, Robert-Heinrich
0,10 0,10 0,35 0,00 0,30 0,85 4
  1. Paavel, Anni Kaisi
0,10 0,10 0,11 0,11 0,00 0,42 2
  1. Reiter, Karl Mattias
0,10 0,06 0,18 0,21 0,31 0,86 4
  1. Solman, Kärt
0,00 0,00 0,00 0,15 0,16 0,31 2
  1. Tobi, Morris
0,00 0,20 0,43 0,20 0,00 0,83 4
  1. Toom, Martha
0,10 0,07 0,07 0,05 0,23 0,52 3
  1. Tuul, Teele
0,00 0,00 0,33 0,51 0,40 1,24 5
  1. Vahesaar, Toren Holder
0,10 0,10 0,00 0,00 0,13 0,33 2
  1. Volman, Andreas
0,05 0,20 0,35 0,00 0,55 1,15 5

8.5.2 Elektrivool

8.5.2.1 Järeltestid

8.5.2.1.1 Enrico Ernits
8.5.2.1.1.1 Reeglid

Kontrolltöö sooritamises tohib kasutada enda mälu, konspekti ja mitteelektroonilisi vahendeid nagu kirjutusvahendeid, joonestamis- ja mõõtmisvahendeid, samuti elektroonilist kalkulaatorit. Kui kalkulaator on mitmeotstarbelises arvutis, siis tuleb selle igakordsest kasutamisest valvurile märku anda käetõstmisega.

Ühe korra võib kontrolltöö kestel kasutada muidu mittelubatud abivahendit tasuta. Selleks kutsub õpilane valvuri enda juurde, hangib teabe ilma midagi kirjutamata ja lõpetab mittelubatud abivahendi kasutuskorra, misjärel võib kirjutamisega jätkata. Iga järgmine selline kasutuskord on võimalik üksnes vastavalt ühe võrra maksimaalse võimaliku hinde alandamisega. Iga sellise kasutuskorra tähistab valvur kontrolltöö ülesannete paberile selgelt arusaadavalt.

8.5.2.1.1.2 Ülesanded

  1. Olen Enrico Ernits ja asun lahendama ülesandeid teemal Elektrivool. Täna on kuupäev 2023-11-17.

  2. Selgitan voolutugevust.

  3. Avaldan ja / või arvutan voolutugevuse laengu ja aja kaudu. Näitan kogu tuletuskäigu võimalikult üksikasjaliselt. Tähistan muutujad kas üldtuntud tähistustega või kui kasutan muid tähistusi, siis kirjutan juurde legendi.

3.-5. Kirjutan ülesande tunnuse. Lahendan ülesande kasutades struktuuri:

  • sisend(id),

  • väljund(id),

  • (joonis),

  • arutelu,

  • arvutamine,

  • lahend täislausega.

  1. Voolutugevus ahelalõigus kasvab ühtlaselt ’lt kuni ’ni. Ehitada voolutugevuse ajast sõltuvuse graafik ja leida selle põhjal ahela osa läbinud laeng!
  2. Mida näitab galvanomeeter, kui kestel läbib seda suurne laeng? Mitu elektroni peab ajaühikus läbima juhi ristlõiget, et sellega ühendatud galvanomeeter näitaks ?
  3. Mitu elektroni läbib juhi ristlõiget , kui voolutugevus on

  • ,

  • ,

  • ?

    Mitu elektroni läbib juhi ristlõike samadel voolutugevustel

    • ,
    • ,

    vältel?

8.5.2.1.2 Kaia Kretel Jürissaar
8.5.2.1.2.1 Reeglid

Kontrolltöö sooritamises tohib kasutada enda mälu, konspekti ja mitteelektroonilisi vahendeid nagu kirjutusvahendeid, joonestamis- ja mõõtmisvahendeid, samuti elektroonilist kalkulaatorit. Kui kalkulaator on mitmeotstarbelises arvutis, siis tuleb selle igakordsest kasutamisest valvurile märku anda käetõstmisega.

Ühe korra võib kontrolltöö kestel kasutada muidu mittelubatud abivahendit tasuta. Selleks kutsub õpilane valvuri enda juurde, hangib teabe ilma midagi kirjutamata ja lõpetab mittelubatud abivahendi kasutuskorra, misjärel võib kirjutamisega jätkata. Iga järgmine selline kasutuskord on võimalik üksnes vastavalt ühe võrra maksimaalse võimaliku hinde alandamisega. Iga sellise kasutuskorra tähistab valvur kontrolltöö ülesannete paberile selgelt arusaadavalt.

8.5.2.1.2.2 Ülesanded

  1. Olen Kaia Kretel Jürissaar ja asun lahendama ülesandeid teemal Elektrivool. Täna on kuupäev 2023-11-17.

  2. Selgitan voolutugevust.

  3. Avaldan ja / või arvutan voolutugevuse laengu ja aja kaudu. Näitan kogu tuletuskäigu võimalikult üksikasjaliselt. Tähistan muutujad kas üldtuntud tähistustega või kui kasutan muid tähistusi, siis kirjutan juurde legendi.

3.-5. Kirjutan ülesande tunnuse. Lahendan ülesande kasutades struktuuri:

  • sisend(id),

  • väljund(id),

  • (joonis),

  • arutelu,

  • arvutamine,

  • lahend täislausega.

  1. Voolutugevus ahelalõigus kasvab ühtlaselt ’lt kuni ’ni. Ehitada voolutugevuse ajast sõltuvuse graafik ja leida selle põhjal ahela osa läbinud laeng!
  2. Mida näitab galvanomeeter, kui kestel läbib seda suurne laeng? Mitu elektroni peab ajaühikus läbima juhi ristlõiget, et sellega ühendatud galvanomeeter näitaks ?
  3. Mitu elektroni läbib juhi ristlõiged , kui voolutugevus on

  • ,

  • ,

  • ?

    Mitu elektroni läbib juhi ristlõike samadel voolutugevustel

    • ,
    • ,

    vältel?

8.5.2.1.3 Kairit Kabel
8.5.2.1.3.1 Reeglid

Kontrolltöö sooritamises tohib kasutada enda mälu, konspekti ja mitteelektroonilisi vahendeid nagu kirjutusvahendeid, joonestamis- ja mõõtmisvahendeid, samuti elektroonilist kalkulaatorit. Kui kalkulaator on mitmeotstarbelises arvutis, siis tuleb selle igakordsest kasutamisest valvurile märku anda käetõstmisega.

Ühe korra võib kontrolltöö kestel kasutada muidu mittelubatud abivahendit tasuta. Selleks kutsub õpilane valvuri enda juurde, hangib teabe ilma midagi kirjutamata ja lõpetab mittelubatud abivahendi kasutuskorra, misjärel võib kirjutamisega jätkata. Iga järgmine selline kasutuskord on võimalik üksnes vastavalt ühe võrra maksimaalse võimaliku hinde alandamisega. Iga sellise kasutuskorra tähistab valvur kontrolltöö ülesannete paberile selgelt arusaadavalt.

8.5.2.1.3.2 Ülesanded

  1. Olen Kairit Kabel ja asun lahendama ülesandeid teemal Elektrivool. Täna on kuupäev 2023-11-17.

  2. Selgitan voolutugevust.

  3. Avaldan ja / või arvutan voolutugevuse laengu ja aja kaudu. Näitan kogu tuletuskäigu võimalikult üksikasjaliselt. Tähistan muutujad kas üldtuntud tähistustega või kui kasutan muid tähistusi, siis kirjutan juurde legendi.

3.-5. Kirjutan ülesande tunnuse. Lahendan ülesande kasutades struktuuri:

  • sisend(id),

  • väljund(id),

  • (joonis),

  • arutelu,

  • arvutamine,

  • lahend täislausega.

  1. Voolutugevus ahelalõigus kasvab ühtlaselt ’lt kuni ’ni. Ehitada voolutugevuse ajast sõltuvuse graafik ja leida selle põhjal ahela osa läbinud laeng!
  2. Mida näitab galvanomeeter, kui kestel läbib seda suurne laeng? Mitu elektroni peab ajaühikus läbima juhi ristlõiget, et sellega ühendatud galvanomeeter näitaks ?
  3. Mitu elektroni läbib juhi ristlõiged , kui voolutugevus on

  • ,

  • ,

  • ?

    Mitu elektroni läbib juhi ristlõike samadel voolutugevustel

    • ,
    • ,

    vältel?

8.5.2.1.4 Katharina Helene Schulzendorff
8.5.2.1.4.1 Reeglid

Kontrolltöö sooritamises tohib kasutada enda mälu, konspekti (http://whitebophir.ons.ee/boards/katharina) järelvaataja juuresolekul ja mitteelektroonilisi vahendeid nagu kirjutusvahendeid, joonestamis- ja mõõtmisvahendeid, samuti elektroonilist kalkulaatorit. Kui kalkulaator on mitmeotstarbelises arvutis, siis tuleb selle igakordsest kasutamisest valvurile märku anda käetõstmisega.

Ühe korra võib kontrolltöö kestel kasutada muidu mittelubatud abivahendit tasuta. Selleks kutsub õpilane valvuri enda juurde, hangib teabe ilma midagi kirjutamata ja lõpetab mittelubatud abivahendi kasutuskorra, misjärel võib kirjutamisega jätkata. Iga järgmine selline kasutuskord on võimalik üksnes vastavalt ühe võrra maksimaalse võimaliku hinde alandamisega. Iga sellise kasutuskorra tähistab valvur kontrolltöö ülesannete paberile selgelt arusaadavalt.

8.5.2.1.4.2 Aufgaben

  1. Ich bin Katharina Helene Schulzendorff und werde Probleme zum Thema Elektrischer Strom lösen. Das heutige Datum ist der 24.11.2023.

  2. Elektronen, die auf den Bildschirm einer Fernsehröhre fliegen, bilden einen Elektronenstrahl. Welche Stromrichtung hat der Elektronenstrahl?

  3. Ich drücke aus und/oder berechne die Beladung in Bezug auf Strom und Zeit. Ich werde den gesamten Ableitungsprozess so detailliert wie möglich zeigen. Ich markiere die Variablen entweder mit bekannten Notationen, oder wenn ich andere Notationen verwende, füge ich eine Legende hinzu.

3.-5. Ich schreibe eine Beschreibung der Aufgabe. Ich löse die Aufgabe mit der Struktur:

  • Eingabe(n),
  • Ausgabe(n),
  • (Entwurf),
  • Diskussion,
  • Berechnung,
  • Lösung mit einem vollständigen Satz.
  1. Während fließt eine Ladung von durch den Querschnitt des Leiters. Berechne den Strom!
  2. Der Autostarter entnahm der Batterie einen Strom von und arbeitete damit . Während der Fahrt lädt der Generator die Batterien mit einem Strom von auf. Wie lange hat die Ladung gedauert, um die anfängliche Ladung wiederherzustellen?
  3. Was zeigt ein Galvanometer an, wenn eine Ladung von für durch das Galvanometer fließt? Wie viele Elektronen müssen pro Zeiteinheit den Querschnitt des Leiters durchlaufen, damit das daran angeschlossene Galvanometer anzeigt?
8.5.2.1.5 Sten-Erik Mihkelson
8.5.2.1.5.1 Reeglid

Kontrolltöö sooritamises tohib kasutada enda mälu, konspekti ja mitteelektroonilisi vahendeid nagu kirjutusvahendeid, joonestamis- ja mõõtmisvahendeid, samuti elektroonilist kalkulaatorit. Kui kalkulaator on mitmeotstarbelises arvutis, siis tuleb selle igakordsest kasutamisest valvurile märku anda käetõstmisega.

Ühe korra võib kontrolltöö kestel kasutada muidu mittelubatud abivahendit tasuta. Selleks kutsub õpilane valvuri enda juurde, hangib teabe ilma midagi kirjutamata ja lõpetab mittelubatud abivahendi kasutuskorra, misjärel võib kirjutamisega jätkata. Iga järgmine selline kasutuskord on võimalik üksnes vastavalt ühe võrra maksimaalse võimaliku hinde alandamisega. Iga sellise kasutuskorra tähistab valvur kontrolltöö ülesannete paberile selgelt arusaadavalt.

8.5.2.1.5.2 Ülesanded

  1. Olen Sten-Erik Mihkelson ja asun lahendama ülesandeid teemal Elektrivool. Täna on kuupäev 2023-12-15.

  2. Kui elektrielement on vooluringiga ühendatud, voolavad elektronid ahela negatiivsest klemmist eemale. Kuid vooluelemendi sees voolavad elektronid negatiivsesse terminali. Seleta!

  3. Avaldan ja / või arvutan laengu voolutugevuse ja aja kaudu. Näitan kogu tuletuskäigu võimalikult üksikasjaliselt. Tähistan muutujad kas üldtuntud tähistustega või kui kasutan muid tähistusi, siis kirjutan juurde legendi.

3.-5. Kirjutan ülesande tunnuse. Lahendan ülesande kasutades struktuuri:

  • sisend(id),

  • väljund(id),

  • (joonis),

  • arutelu,

  • arvutamine,

  • lahend täislausega.

  1. Kui suur elektrihulk läbib juhtme ristlõiget kestel, kui voolutugevus selles ajavahemikus kasvab ühtlaselt nullist kuni ’ni?
  2. Mitu elektroni läbib juhtme ristlõiget kestel, kui voolutugevus on ?
  3. Juhet läbib alalisvool . Kui suur elektronide mass läbib selle juhtme ristlõiget ühe aastaga?

8.5.2.2 Tulemused